PROTOKOLL

Vodja: Protokollid (1869-1880)

LeidandmedEAA.2791.1.1
Kaader
75
76
Daatum20.01.1879
Protokolli number2
Protokolli teema3. Laenusuhted; 4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Saum Peakohtumees
Jaan Mauer Kohtumees
Mihkel Nadel Kohtumees
Jaan Mein Kirjutaja

II. sai sesamma pääw selletud.

Kaebdus: Wodja perremees Mihkel Janig tulli kohtu ette ja kaebas, et temma endise naese emma An Saarpuu ei andma mitte temma endise naese rideid kätte, sest et lapsed tahhawad rideid sada.

Kaebdusse kandja: An Saarpuu ütles, et temma ei tahtma mitte sepärrast neid kätte anda, et Mihkel Janigil olla temmal weel 3 setwrt. 2 wakka rukkid maksta.

Mihkel Janig aeas essite kül taggasi, agga wimaks ütles ommeti ni paljo maksa ollewad ja naad leppisid nõnda: et Mihkel Janig maksab Anno Saarpule nõnda, nüüd Januari kuul 1879, 2 wakka rukkid, ja kolm setwrt. nõnda: süggise 1879, 1 setwrt. 1880 1 setwrt ja 1881a. 1 setwrt. rukkid lubbab maksta.

II) Anno Saarpuu kaebas teiseks weel, et temma laenanud Mihkel Janigil 50 R. sel kewwadil 1875a. kui ta perremehheks hakkanud, ja pärrast olla ta 20 R. ärra maksnud ja 30 R. olla weel maksmata.

Mihkel Janig ütles, et temma ei olla mitte 50 R. laenanud, waid 30 R. laenanud, kellest ta 20 R. ärra maksnud ja 10 R. olla weel maksmata.

Tunnistussemees: Tõnno Lilienthal ütles, kes sel korral Mihkel Janigil käemees olnud, kui ta teist naist wõtnud, et M. Janig öölnud ennast Anno Saarpuu käest 50 R. laenanud ja 20 R. sest rahhast ärra maksnud, ja 30 R. öölnud weel maksta ollema süggisi 1878a.

Kohhus watas ka Mihkel Janigi endise naese ride kirsto läbbi ja leidis sealt nõnda: 9 rättikud, 3 põlle, 2 willast lõnga ja 1 linnane lõng, 1 wö ja kaks paari kindaid, 4 särki, 2 wodi linna, 1 padja püür ja 2 kätterättikud, 4 künart kätterättiko riet, üks riete täis sitsi, kolmed sitsi rided, kahhed wannad ühhed ued, 3 linnast selikut, 1 willane kamson, 1 suur willane uus rättik, ühhed wannad willased rided, 50 künart käritud linnast kangast, 10 naela willo, 22½ künart linnast kangast, 10 künart takkust kangast, 10 künart willast riet, ja üks wanna ridega kassukas.

Anno Saarpu olla jo mõnned rided ärramünud, ja lubbab M. Janigi laste heaks kaswama panna, need on:
1 uus pallito: 7 R.
1 willased rided: 2 R. 50 kop.
1 willane selik: 1 R. 70 kop.
1 willane selik: 2 R.
1 willased rided: 2 R. 50 kop.
Summa: 15 R. 70 kop.

Kohtu otsus. Kohhus ei wõinud sedda asja mitte selletada, sest et Mihkel Janig mitte kogguniste ei öölnud 50 R. laenanud, ja ka nende riete pärrast koggok. kohhus ei wõinud selletust tehha, ja sepärrast sai se assi surema kohtu holeks antud.

III) Tõnno Lilienthal kaebas ka, et temmal olla Mihkle Janigi käest 6 topi ernid ja 40 kop. rahha, ja 7 jalla päwa igga pääw 20 kop. se on: 1 R. 40 kop.

Mihkel Janig ütles ka ni paljo maksta ollewad, ja lubbas 30 kop. erneste eest, ja mu rahhaga summa 2 R. 10 kop. ja lubbas 10ma Webruariks s.a. ärra maksta.

II. sai sesamma pääw selletud.

Kaebdus: Wodja perremees Mihkel Janig tulli kohtu ette ja kaebas, et temma endise naese emma An Saarpuu ei andma mitte temma endise naese rideid kätte, sest et lapsed tahhawad rideid sada.

Kaebdusse kandja: An Saarpuu ütles, et temma ei tahtma mitte sepärrast neid kätte anda, et Mihkel Janigil olla temmal weel 3 setwrt. 2 wakka rukkid maksta.

Mihkel Janig aeas essite kül taggasi, agga wimaks ütles ommeti ni paljo maksa ollewad ja naad leppisid nõnda: et Mihkel Janig maksab Anno Saarpule nõnda, nüüd Januari kuul 1879, 2 wakka rukkid, ja kolm setwrt. nõnda: süggise 1879, 1 setwrt. 1880 1 setwrt ja 1881a. 1 setwrt. rukkid lubbab maksta.

II) Anno Saarpuu kaebas teiseks weel, et temma laenanud Mihkel Janigil 50 R. sel kewwadil 1875a. kui ta perremehheks hakkanud, ja pärrast olla ta 20 R. ärra maksnud ja 30 R. olla weel maksmata.

Mihkel Janig ütles, et temma ei olla mitte 50 R. laenanud, waid 30 R. laenanud, kellest ta 20 R. ärra maksnud ja 10 R. olla weel maksmata.

Tunnistussemees: Tõnno Lilienthal ütles, kes sel korral Mihkel Janigil käemees olnud, kui ta teist naist wõtnud, et M. Janig öölnud ennast Anno Saarpuu käest 50 R. laenanud ja 20 R. sest rahhast ärra maksnud, ja 30 R. öölnud weel maksta ollema süggisi 1878a.

Kohhus watas ka Mihkel Janigi endise naese ride kirsto läbbi ja leidis sealt nõnda: 9 rättikud, 3 põlle, 2 willast lõnga ja 1 linnane lõng, 1 wö ja kaks paari kindaid, 4 särki, 2 wodi linna, 1 padja püür ja 2 kätterättikud, 4 künart kätterättiko riet, üks riete täis sitsi, kolmed sitsi rided, kahhed wannad ühhed ued, 3 linnast selikut, 1 willane kamson, 1 suur willane uus rättik, ühhed wannad willased rided, 50 künart käritud linnast kangast, 10 naela willo, 22½ künart linnast kangast, 10 künart takkust kangast, 10 künart willast riet, ja üks wanna ridega kassukas.

Anno Saarpu olla jo mõnned rided ärramünud, ja lubbab M. Janigi laste heaks kaswama panna, need on:
1 uus pallito: 7 R.
1 willased rided: 2 R. 50 kop.
1 willane selik: 1 R. 70 kop.
1 willane selik: 2 R.
1 willased rided: 2 R. 50 kop.
Summa: 15 R. 70 kop.

Kohtu otsus. Kohhus ei wõinud sedda asja mitte selletada, sest et Mihkel Janig mitte kogguniste ei öölnud 50 R. laenanud, ja ka nende riete pärrast koggok. kohhus ei wõinud selletust tehha, ja sepärrast sai se assi surema kohtu holeks antud.

III) Tõnno Lilienthal kaebas ka, et temmal olla Mihkle Janigi käest 6 topi ernid ja 40 kop. rahha, ja 7 jalla päwa igga pääw 20 kop. se on: 1 R. 40 kop.

Mihkel Janig ütles ka ni paljo maksta ollewad, ja lubbas 30 kop. erneste eest, ja mu rahhaga summa 2 R. 10 kop. ja lubbas 10ma Webruariks s.a. ärra maksta.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS