Pujatu walla kohtu awalikul istumisel 8 Septembril 1893 a. eesistniku H. SooOts ja korwalistjate M. Martinson ja A. Jürgens juures olemisel.
Kohtu ette ilmusiwad Suure-Kõpu mõisa pärishärra A. von Stryk wolinik, metsa härra Gustaw Schröder woli kirja ette andes, kui Weikse-Kõpu walla Saarepera talu N 6 omanik Johan Tõnise poeg Saarepera, kui palusiwad maha kirjutada järgmist lepitust:
Suure-Kõpu mõisa pärishärra A. von Stryk ja siin alla kirjutatud Weikse-Kõpu Saarepera talu peremehe Johan Saarepera wahel tehtud ühenduse ja kokku lepimise järgi on Suure-Kõpu mõisa 1889 aastal ühe kraawi Weikse-Kõpu peremehe Johan Saarepera heinamaast mõlemite kasuks läbi lõiganud. See nimetatud Weikse-Kõpu peremehe heinamaa millest see kraaw läbi käib, seisab õhtu pool küljes Solguti kõrtsist kolmest küljest Suure-Kõpu wallast ja ühest küllest Pujatu wallast sisse piiratud. Weikse-Kõpu walla soo tükki küljes Talwe tee Solguta kõrtsist üle Upsi Tõramaale käib sellest heinamaast läbi.
Nimetatud kraaw wõtab Suure-Kõpu metsast Wenesoo poolt tulewa wee, mis Padriku poole woolab wastu ja sünnitab kõige otsekohema ühenduse selle wee ära jooksmiseks kaewetud kraawidega. See kraaw käib Weikse-Kõpu peremehe Johan Saarepera piirist 140 sülla pikuselt läbi ja on 6 jalga lai kaewatud tarwiliku sügawusega, wäärt 25 rubla, kui kraawi wee mõlemile poole kraawi kaldale wälja wisatud. Suure-Kõpu mõis on oma kuluga selle kraawi kaewada lasknud, heinamaa omanik teeb aga tema piirist läbi käidawa kraawile tarwiliku silla peale nimetatud talwe tee tarwis Solguta kõrtsist Tõramaale ja peab silla iga kord heas korras hoidma, saab aga silla puud Suure-Kõpu metsast antud, nii kaua kuni kraaw kestab. Seda kraawi Johan Saarepera piiri sees saab agadest ja puudest igal ajal puhas hoitud, nõnda et wesi ilma takistamata ära woolada wõib. Kui Johan Saarepera peaks seda kraawi wett oma heinamaa weetamiseks pruukida tahtma, siis saab mõisa poolt temale see õigus lubatud, ometi peab aga Johan Saarepera kõik kastmise weepaisud sügise aegsaste lahti tegema, ka ei tohi kraawist lastud wee koht mitte maaga ega hagadega kinni maetud saada, waid peawad laudadest wärawad see jaoks ees olema.
Heinamaa omanik on selle kraawi läbikaewamise tingimistega rahul ja jääwad need tingimised kindlaks tema tema pärijate ja õiguse wõtjate peale.
See eesseisas ühenduse ja kokku lepimise protokoll sai muutmata jäädawaks mõlemilt poolt tingimiste tegijalt alla kirjutatud
Gustaw Sschröder (allkiri) Johan Saarepera (allkiri)
Kohtu ees olejad lepijad olid mõlemad nägupidi kohtule tuntud.
Kohus arwas eesseiswat lepitust õigeks ja kinnitas lepitust.
Peakohtumees H. SooOts (allkiri)
Kohtumees M. Martinson (allkiri)
Kohtumees: A. Jürgens (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Pujatu walla kohtu awalikul istumisel 8 Septembril 1893 a. eesistniku H. SooOts ja korwalistjate M. Martinson ja A. Jürgens juures olemisel.
Kohtu ette ilmusiwad Suure-Kõpu mõisa pärishärra A. von Stryk wolinik, metsa härra Gustaw Schröder woli kirja ette andes, kui Weikse-Kõpu walla Saarepera talu N 6 omanik Johan Tõnise poeg Saarepera, kui palusiwad maha kirjutada järgmist lepitust:
Suure-Kõpu mõisa pärishärra A. von Stryk ja siin alla kirjutatud Weikse-Kõpu Saarepera talu peremehe Johan Saarepera wahel tehtud ühenduse ja kokku lepimise järgi on Suure-Kõpu mõisa 1889 aastal ühe kraawi Weikse-Kõpu peremehe Johan Saarepera heinamaast mõlemite kasuks läbi lõiganud. See nimetatud Weikse-Kõpu peremehe heinamaa millest see kraaw läbi käib, seisab õhtu pool küljes Solguti kõrtsist kolmest küljest Suure-Kõpu wallast ja ühest küllest Pujatu wallast sisse piiratud. Weikse-Kõpu walla soo tükki küljes Talwe tee Solguta kõrtsist üle Upsi Tõramaale käib sellest heinamaast läbi.
Nimetatud kraaw wõtab Suure-Kõpu metsast Wenesoo poolt tulewa wee, mis Padriku poole woolab wastu ja sünnitab kõige otsekohema ühenduse selle wee ära jooksmiseks kaewetud kraawidega. See kraaw käib Weikse-Kõpu peremehe Johan Saarepera piirist 140 sülla pikuselt läbi ja on 6 jalga lai kaewatud tarwiliku sügawusega, wäärt 25 rubla, kui kraawi wee mõlemile poole kraawi kaldale wälja wisatud. Suure-Kõpu mõis on oma kuluga selle kraawi kaewada lasknud, heinamaa omanik teeb aga tema piirist läbi käidawa kraawile tarwiliku silla peale nimetatud talwe tee tarwis Solguta kõrtsist Tõramaale ja peab silla iga kord heas korras hoidma, saab aga silla puud Suure-Kõpu metsast antud, nii kaua kuni kraaw kestab. Seda kraawi Johan Saarepera piiri sees saab agadest ja puudest igal ajal puhas hoitud, nõnda et wesi ilma takistamata ära woolada wõib. Kui Johan Saarepera peaks seda kraawi wett oma heinamaa weetamiseks pruukida tahtma, siis saab mõisa poolt temale see õigus lubatud, ometi peab aga Johan Saarepera kõik kastmise weepaisud sügise aegsaste lahti tegema, ka ei tohi kraawist lastud wee koht mitte maaga ega hagadega kinni maetud saada, waid peawad laudadest wärawad see jaoks ees olema.
Heinamaa omanik on selle kraawi läbikaewamise tingimistega rahul ja jääwad need tingimised kindlaks tema tema pärijate ja õiguse wõtjate peale.
See eesseisas ühenduse ja kokku lepimise protokoll sai muutmata jäädawaks mõlemilt poolt tingimiste tegijalt alla kirjutatud
Gustaw Sschröder (allkiri) Johan Saarepera (allkiri)
Kohtu ees olejad lepijad olid mõlemad nägupidi kohtule tuntud.
Kohus arwas eesseiswat lepitust õigeks ja kinnitas lepitust.
Peakohtumees H. SooOts (allkiri)
Kohtumees M. Martinson (allkiri)
Kohtumees: A. Jürgens (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
