Selle siin Ramatun ad N 100 d.d. 16 Nowembril a.c. seiswa Ahjamoisa Wallitsusse Kaibusse päle üle Nagla Jaan Johannsoni: et temma om Majapiddamist waega puduliku wiisil eddessi ajanu, kelle perrast kik Maja Hooned weitule hukka ja Mois ole se läbbi Kahjo saanu. sai ettekutstutud Wörmünder Peter Laar, kea sedda Majapiddamis piddi üllekaema, nink kea siis ülles andis, et se küll tötte om, et temma Nagla Jaan, omma Majapiddamist ni häste Maade kui Hoonete polest om hukka lasknu minna, sest ei olle temma ommi Honid parrandanud, ei olle Maad korraperrast ja ommal ajal arritud, kelle perrast kah tullep, et Nagla Jaan ei saa parrajal ajal ei omma Renti maksa, ei Wallatallitusse täuta, ja selle perrast kiigile Waiwas om.
Palkide perrast ei saawad ennamb selgest tunnistust, sest et sedda jobba 8-9 ajasta taggasi om, kaua antud ollewad. Mötsawaht Kristjani Peter neide ärrapalletudu 40 Palkide perrast küssitud ütles wälja, et Nagla Jaan küll ühhe laudakesse ehhitanu, ent ei tia kui paljo Palki sinna löpnu, arwab agga et kik ei woinu sinna löppeda.
Kangro Jakob küssitud, ütles et Nagla Jaan neist palkidest ühhe laudakesse ehhitanu nink kah temmale 6 Palki lainanu, et temma omma Talli ja Aita wois üllesehhitada.
Hans Endt ütles wälja, et neist 40 Palkidest ehhitud saanu: 1 laud, 1 Zia gganik nink töise lauda laes kah prukitud saanu.
hans Massin ütles et sedda jobba 8 ajastad taggasi om, kui temma Jaani man sullaan tevinu ja tnimmetad palkidestemma toll ajal küll üts laut ehhitanu neist nimmetad palkidest, nink töise lauda laes kah prukitud saanu; Ziotall agga ehhitud Palki ladwades.
Sai Moistetud: Nagla Jaan peab seni kui 10. Aprilini 1872 üts wastne Aid endale ehhitama, omma Majapidamist Pöllode ja Hanamade polest sädusliku korra päle eddessi ajama, muido woib ommas kohhast ilma jäda.
Se Moistmine sai § 772 & 773 kalutud
Selle siin Ramatun ad N 100 d.d. 16 Nowembril a.c. seiswa Ahjamoisa Wallitsusse Kaibusse päle üle Nagla Jaan Johannsoni: et temma om Majapiddamist waega puduliku wiisil eddessi ajanu, kelle perrast kik Maja Hooned weitule hukka ja Mois ole se läbbi Kahjo saanu. sai ettekutstutud Wörmünder Peter Laar, kea sedda Majapiddamis piddi üllekaema, nink kea siis ülles andis, et se küll tötte om, et temma Nagla Jaan, omma Majapiddamist ni häste Maade kui Hoonete polest om hukka lasknu minna, sest ei olle temma ommi Honid parrandanud, ei olle Maad korraperrast ja ommal ajal arritud, kelle perrast kah tullep, et Nagla Jaan ei saa parrajal ajal ei omma Renti maksa, ei Wallatallitusse täuta, ja selle perrast kiigile Waiwas om.
Palkide perrast ei saawad ennamb selgest tunnistust, sest et sedda jobba 8-9 ajasta taggasi om, kaua antud ollewad. Mötsawaht Kristjani Peter neide ärrapalletudu 40 Palkide perrast küssitud ütles wälja, et Nagla Jaan küll ühhe laudakesse ehhitanu, ent ei tia kui paljo Palki sinna löpnu, arwab agga et kik ei woinu sinna löppeda.
Kangro Jakob küssitud, ütles et Nagla Jaan neist palkidest ühhe laudakesse ehhitanu nink kah temmale 6 Palki lainanu, et temma omma Talli ja Aita wois üllesehhitada.
Hans Endt ütles wälja, et neist 40 Palkidest ehhitud saanu: 1 laud, 1 Zia gganik nink töise lauda laes kah prukitud saanu.
hans Massin ütles et sedda jobba 8 ajastad taggasi om, kui temma Jaani man sullaan tevinu ja tnimmetad palkidestemma toll ajal küll üts laut ehhitanu neist nimmetad palkidest, nink töise lauda laes kah prukitud saanu; Ziotall agga ehhitud Palki ladwades.
Sai Moistetud: Nagla Jaan peab seni kui 10. Aprilini 1872 üts wastne Aid endale ehhitama, omma Majapidamist Pöllode ja Hanamade polest sädusliku korra päle eddessi ajama, muido woib ommas kohhast ilma jäda.
Se Moistmine sai § 772 & 773 kalutud
