Tulid ette Awwinorme walla inimesed Padenorme külast Ann Paas Jaani lesk oma Wöölmondrite Karel Leben Jakobi p. ja Tomas Laud Karli poja juures olemisel ning Mihkel Paas Jüri poeg ja Madis Paas Jüri poeg ja palusid Walla kohut nende leppingud N 208 talumaade poolitamise pärast kohtu Protokolli üleskirjutada ja kinnitada ja on nende lepping järgmisel viisil:
1. Ann Paas Jaani lesk kes oma mehe testamenti järel sest 23. Septembrist 1894 Padenurme N 208 talu perenaine ja pidaja oma sumani on. ja mis talu peale Ann Paasi surma ärasurnud Jaan Paasi poolevenna Mihkel Paasi Jüri pojale pärida jäeb leppivad nendaviisi kokku. Ann Paas ja Mihkel Paas et nemad nüid need N 208 talu maad pooleks võttavad; ja jäeb üks pool talu wana talumajadega lese Ann Paasile igaweseks pärantuseks ja woib tema neid maasid ja pool talud oma pärijattele eddasi pärida anda kui tema peaks teist korda mehele minema ja temal järeltulejaid peaks olema. ehk oma ligi sugulaistele pärida lubama ja ei ole Mihkel Paasil enamb õigust neid pooli talumaasid ei millagi enam oma kätte nõuda. selle eest saab agga Mihkel Paas Jüri poeg N 208 pooled talumaad nüid kohe oma kätte prukimiseks ja et kadunud Jaan Paas on oma testamenti järel sest 23 Septembrist 1894 Aastast oma vanema poole venna Maddis Paasile maatükkisid ja heinamaad 25 Rubla renti maksmise ette selle talu küllest prukida lubanud. siis ütleb Maddis Paas oma renti õiguse ära ja võttavad Maddis Paas ja Mihkel Paas need pooled talu maad oma kätte iggavese aja peale oma ja oma pärijatte kasuks prukida. ja jaggavad Maddis Paas ja Mihkel Paas need pooled talumaad enda vahel kokkuleppimise järel mis nemad agga esi otsa ühes prugivad.
2. Madis ja Mihkel Paas peavad kohe ühe pooleAasta joksul se on kunni süggiseni 1903 Aastal omale uus elumaja ja kõrvalised honed ehitama oma poole krunti peale ning vanast talumajast välja minema ja sawad nemad wana talu honetest omale üks vana Ait mis lahus õuepeal on.
3. Kui leppingutegijatte wahel peaks arwamine ette tulema et nemad ei ole osanud talukrunti õigel wiisi pooliti teha siis toovad nemad molemitte poolte kulu peale üks maa mõtja kes se talu õigest pooleks teeb, ja peab teine pool siis nenda palju maad teisele tagasi andma. mis tema käes on rohkem olnud. ja maksavad molemad pooled keik krono ja Wallamaksud pooliti oma kruntide eest ja teewad teetegu ja muud orjused pooliti
4. Põllu prukimine suwivilja kohta saab tänavo Aasta veel wanawiisi peal prugitud, sõnniku weddu, heina teggu ja rukkitegemine saab uute kruntide järel tehtud. ja on nende piirid nenda viisi. Aleksander Erraparti ja Rosenthali vahekuppitsate kokku piiri peale kunni keskmise välja vahepeendrase. piiri läheb eddasi pikku vahe penart kunni õue wärawast sadda sammu kaugele, sealt kerab piir winklis vastu Tamme krunti küla teepeale välja. see pool krunti kus peal vanad talumajad on saab Ann Paasile, toatagune aed, alumine koppel ja pool loddopera heinamaad põhja poolne ots. saab Ann Paasile
Karjamaa piir hakkab Mart Laua kuppitsast karja tee otsast peale läheb õigelt sihilt kunni Aleksander Erraparti kupitsast mis sellesama talu hobostekoplis on wiis sülda kaugelt mööda ja saab siis kupits Rätsep Jaan Nurme maja ligi ühe teatud suure haava puu juure 3 sülda havast põhja poole, säält algab õige siht Jaan Laua piirini Miiliseljaku ja Tammealekere teeotste poole. wahe kohta.
5. Madis Paas ja tema wend Mihkel Paas leppiwad nendawiisi kokko et nendest pooltest talumaadest mis nende kätte saavad Awiku alused maad Mihkel Paasile sawad kust küllest Maddis Paas omale üks tukk karjamaad saab. ja nimelt paremadkätt tamme alekereteed ja Ann Paasi krunti vahe kunni Kronometsani, peale selle saab Mihkel Paas omale pool Loddupera heinamaad ja lombikoppli pool heinamad wastu Tamme krunti need maad agga mis küla väljal saavad Maddis Paasile. ja ka heinamaad.
6. Kui selle krunti peale saab Kreppostis kontrakt kinnitud siis saawad molemate poolte pidajad selle kontrakti peale üles kirjutod ja nende nime peale kontrakt kinnitud.
Selle leppingu ja kontrakti kinnitamiseks on leppingu tegijad omad nimed oma käega alla kirjutanud
Ann Paas (Allkiri)
tema Wöölmönder Karel Leben (Allkiri)
" " Tomas Laud (Allkiri)
Mihkel Paas (Allkiri)
Madis Paas (Allkiri)
1901 Aastal Aprili kuu 21 pääwal on se eesseisav suusana talumaade jautamise ja pärantuse lepping Awwinorme Wallakohtule Awwinorme Wallamajas kohtu protokolli üleskirjutamiseks ja kinnitamiseks ette kantud Awwinorme Walla ja Padenorme küla talu inimeste Ann Paasi Jaani lese ja tema Wöölmöndrite Karel Leben Jakobi poja, Tomas Laua Karli poja ning Mihkel Paasi Jüri poja ja Maddis Paasi Jüri poja poolt. ja on need leppingu teggijad Wallakohtule tuntud ja teatud ja nemad õiguse wõimelised enda vahel kontraktisid ja leppinguid teha ja on nende lepping tänasel pääval Walla kohtu Akti ramatuse N 9 all üleskirjutud ja kohto poolest kinnitud sanud. ning on leppingu tegijad omad nimed oma käega allakirjutanud
J. Reisenpuk. (Allkiri)
Jaan Paiu (Allkiri)
M. Toming. (Allkiri)
Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
15 Mail 1901 Madis Paasile kopia wälja antud, Stempelmark 15 kop. väärt peale kantud
Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
Ann Paasile sel 7 Junil 1901 kopia välja antud Stempelmark 15 kop. vart peale pantud Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
13 aprilil 1907 aast. ärakiri Paasile walja antud ja 15 kop mark peale pandud.
Kirjutaja: J Tõldsepp (Allkiri)
Tulid ette Awwinorme walla inimesed Padenorme külast Ann Paas Jaani lesk oma Wöölmondrite Karel Leben Jakobi p. ja Tomas Laud Karli poja juures olemisel ning Mihkel Paas Jüri poeg ja Madis Paas Jüri poeg ja palusid Walla kohut nende leppingud N 208 talumaade poolitamise pärast kohtu Protokolli üleskirjutada ja kinnitada ja on nende lepping järgmisel viisil:
1. Ann Paas Jaani lesk kes oma mehe testamenti järel sest 23. Septembrist 1894 Padenurme N 208 talu perenaine ja pidaja oma sumani on. ja mis talu peale Ann Paasi surma ärasurnud Jaan Paasi poolevenna Mihkel Paasi Jüri pojale pärida jäeb leppivad nendaviisi kokku. Ann Paas ja Mihkel Paas et nemad nüid need N 208 talu maad pooleks võttavad; ja jäeb üks pool talu wana talumajadega lese Ann Paasile igaweseks pärantuseks ja woib tema neid maasid ja pool talud oma pärijattele eddasi pärida anda kui tema peaks teist korda mehele minema ja temal järeltulejaid peaks olema. ehk oma ligi sugulaistele pärida lubama ja ei ole Mihkel Paasil enamb õigust neid pooli talumaasid ei millagi enam oma kätte nõuda. selle eest saab agga Mihkel Paas Jüri poeg N 208 pooled talumaad nüid kohe oma kätte prukimiseks ja et kadunud Jaan Paas on oma testamenti järel sest 23 Septembrist 1894 Aastast oma vanema poole venna Maddis Paasile maatükkisid ja heinamaad 25 Rubla renti maksmise ette selle talu küllest prukida lubanud. siis ütleb Maddis Paas oma renti õiguse ära ja võttavad Maddis Paas ja Mihkel Paas need pooled talu maad oma kätte iggavese aja peale oma ja oma pärijatte kasuks prukida. ja jaggavad Maddis Paas ja Mihkel Paas need pooled talumaad enda vahel kokkuleppimise järel mis nemad agga esi otsa ühes prugivad.
2. Madis ja Mihkel Paas peavad kohe ühe pooleAasta joksul se on kunni süggiseni 1903 Aastal omale uus elumaja ja kõrvalised honed ehitama oma poole krunti peale ning vanast talumajast välja minema ja sawad nemad wana talu honetest omale üks vana Ait mis lahus õuepeal on.
3. Kui leppingutegijatte wahel peaks arwamine ette tulema et nemad ei ole osanud talukrunti õigel wiisi pooliti teha siis toovad nemad molemitte poolte kulu peale üks maa mõtja kes se talu õigest pooleks teeb, ja peab teine pool siis nenda palju maad teisele tagasi andma. mis tema käes on rohkem olnud. ja maksavad molemad pooled keik krono ja Wallamaksud pooliti oma kruntide eest ja teewad teetegu ja muud orjused pooliti
4. Põllu prukimine suwivilja kohta saab tänavo Aasta veel wanawiisi peal prugitud, sõnniku weddu, heina teggu ja rukkitegemine saab uute kruntide järel tehtud. ja on nende piirid nenda viisi. Aleksander Erraparti ja Rosenthali vahekuppitsate kokku piiri peale kunni keskmise välja vahepeendrase. piiri läheb eddasi pikku vahe penart kunni õue wärawast sadda sammu kaugele, sealt kerab piir winklis vastu Tamme krunti küla teepeale välja. see pool krunti kus peal vanad talumajad on saab Ann Paasile, toatagune aed, alumine koppel ja pool loddopera heinamaad põhja poolne ots. saab Ann Paasile
Karjamaa piir hakkab Mart Laua kuppitsast karja tee otsast peale läheb õigelt sihilt kunni Aleksander Erraparti kupitsast mis sellesama talu hobostekoplis on wiis sülda kaugelt mööda ja saab siis kupits Rätsep Jaan Nurme maja ligi ühe teatud suure haava puu juure 3 sülda havast põhja poole, säält algab õige siht Jaan Laua piirini Miiliseljaku ja Tammealekere teeotste poole. wahe kohta.
5. Madis Paas ja tema wend Mihkel Paas leppiwad nendawiisi kokko et nendest pooltest talumaadest mis nende kätte saavad Awiku alused maad Mihkel Paasile sawad kust küllest Maddis Paas omale üks tukk karjamaad saab. ja nimelt paremadkätt tamme alekereteed ja Ann Paasi krunti vahe kunni Kronometsani, peale selle saab Mihkel Paas omale pool Loddupera heinamaad ja lombikoppli pool heinamad wastu Tamme krunti need maad agga mis küla väljal saavad Maddis Paasile. ja ka heinamaad.
6. Kui selle krunti peale saab Kreppostis kontrakt kinnitud siis saawad molemate poolte pidajad selle kontrakti peale üles kirjutod ja nende nime peale kontrakt kinnitud.
Selle leppingu ja kontrakti kinnitamiseks on leppingu tegijad omad nimed oma käega alla kirjutanud
Ann Paas (Allkiri)
tema Wöölmönder Karel Leben (Allkiri)
" " Tomas Laud (Allkiri)
Mihkel Paas (Allkiri)
Madis Paas (Allkiri)
1901 Aastal Aprili kuu 21 pääwal on se eesseisav suusana talumaade jautamise ja pärantuse lepping Awwinorme Wallakohtule Awwinorme Wallamajas kohtu protokolli üleskirjutamiseks ja kinnitamiseks ette kantud Awwinorme Walla ja Padenorme küla talu inimeste Ann Paasi Jaani lese ja tema Wöölmöndrite Karel Leben Jakobi poja, Tomas Laua Karli poja ning Mihkel Paasi Jüri poja ja Maddis Paasi Jüri poja poolt. ja on need leppingu teggijad Wallakohtule tuntud ja teatud ja nemad õiguse wõimelised enda vahel kontraktisid ja leppinguid teha ja on nende lepping tänasel pääval Walla kohtu Akti ramatuse N 9 all üleskirjutud ja kohto poolest kinnitud sanud. ning on leppingu tegijad omad nimed oma käega allakirjutanud
J. Reisenpuk. (Allkiri)
Jaan Paiu (Allkiri)
M. Toming. (Allkiri)
Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
15 Mail 1901 Madis Paasile kopia wälja antud, Stempelmark 15 kop. väärt peale kantud
Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
Ann Paasile sel 7 Junil 1901 kopia välja antud Stempelmark 15 kop. vart peale pantud Kirjutaja Schulbach (Allkiri)
13 aprilil 1907 aast. ärakiri Paasile walja antud ja 15 kop mark peale pandud.
Kirjutaja: J Tõldsepp (Allkiri)
