Keige Krono Kõowalla perrerentnikkude palwe peale saab tännasel päwal järreltullew palwe koggokonnakohto polest Protokolli ramatusse üllesse kirjotud, kui:
Et selle Krono Kõowallal kül 4 küllakoli on, kolmel nattuke maad ja neljandamal, mis № 106 Ewardi Tallopoia Jaak Ewardi jures seisab, suggogi põldo egga heinamaad ei olle, kus agga üksipäini Maakeele luggema, nattukenne ka kirjotama, rehhendama ja laulma õppetakse, agga keik muud wägga tarwilissed tarkussed, mis siin keiki mitte nimmetada ei maksa, õppetamatta ja ka hopis tundmatta jäwad, mis läbbi innimessed, kes õppetust ja tarkust wõiwad õppetusse läbbi saada, peawad rummalaks ja ilma harrimatta jäma. sepärrast pallub se wald omma koggokonna kohto läbbi wägga alandlikkult sedda lubba, et selle wallale selle neljandama koli assemelle mis № 106 Tallo jures seisab, üks nisuggune surem kool selle nimme all: "Keisre Alecxandre II mälestusse kool," wõiks assutud sada, kus Wenne- Saksa- ja Maakeelt, isseärranis Wennekeelt ja nenda eddasi muud asjad keik wõib õppetud sada, mis läbbi Tallopoia innimessed, kes keige holakamad õppima on, õppitud ja harritud wõiks sada et wõiks omma armulist Rigi Issa tenima minna ja keige mu nisugusse sündsa ammetide peale walmis olla.
Et Krono Kõowalla Tallopoiad ja wabbad mehhed jo mitto aastad need Kõomõisa Maad omma kätte rendi peale on pallunud, se nende palwe, kuida kül mitto korda lubbatud on, weel seia sadik ei olle wõinud täidetud saada, - ja et selle moisa Maad praego Maamõetmisse sees on, sellepärrast palluwad nemmad wägga allandlikkult, et selle walla Keisri Alecxandri II mälestusse kolile 7 kunni 8 Dessatini Maad Krono polest selle Krono Kõomõisa Maast wõiks kingitud ehk rendi peale antud sada. Kui se mõisa, kuida need tallopoijad ammugi jubba palluwad, keige selle Made ja honedega ommeti jo tullewal kewwadil 1867 aastal tallopoegade kätte saaaks rendi peale antud, nenda tahwad nemmad sedda koli mõisa peale mõisa honetesse assutada, kui se mitte wõimalik ei sa ollema, sedda mõisa tallopoegade kätte rendi peale anda, nenda palluwad nemmad sedda allandlikko lubba, üht nisuggust kaunist suurt maja selle kolile lubbatud sama Ma peale ehhitada wõida, kus ühhe poole peal se kool ja teise pole peal koggokonna kohhus wõiks ärrapeetud sada. Et üks need mõllemad ammetid ei wõi piddada, mis seadus ei lubba, on muidogi teada, - sepärrast peab walla kirjotaja issi ollema. Issiärranes ei olle selle wallal Tallorahwa seadusse järrele 1860 aastast № 344 et keddakid nisuggust kõlblikko wallamaja, kus walla kirjotaja ellada ja koggokonna kohhus wõiks peetud sada, - sest mõisa ei anna milgil wiisil wallale maia, sest et wald omma kirjotaja mõisast on lahhutanud ja kuida enne, mitte walla kirjotaja palga eest mõisale rukkid ei leika, waid ommale kirjotaja tallorahwa seadusse järrele № 342 ammetisse pannid, kes walla asjad ectr. toimetab ning selle eest walla poolt palka saab.
Seläbbi saab siis se allandlik Krono Kõowalla palwe selle koggokonnakohtust selle allandlikko palwega Keiserlikko Domainenhowi kohtole saadetud, et kuida pallutud, sedda lubba saaks antud, Krono Kõomõisa Made peale, mis praego mõetmisses on, üht Koli selle nimme all " Keisri Alecxandre II kool" assutada kus Wenne - Saksa ja Makeelt wõib õppitud sada ja selle koli 7 kunni 8 Dessatini Maad mõisa Maast saaks kingitud ehk rendi peale antud. Nendasamma pallub se wald ja koggokonna kohhus wägga, et walla maia ja õue platsi jääks 4 kunni 5 Dessätini Maad Krono Mõisa Maadest kingitud ehk rendi peale antud saaks. Sedda eestpallutud lubba ja Maad pallub se wald ja koggokonnakohhus sesamma aasta sada, et selle maija tarwis wõib murretseda palgid ja muud tarwilist Materiali.
Peakohtomees: Jaak Kukmann
Kohtomees Tawit Markus XXX
dito Hans Riisk XXX
dito Ado Lagus XXX
dito Karel Malkin XXX
dito Jürri Olbrei XXX
dito Karel Riisk XXX
Wallawöörmünder: Jürri Kalm
dito Rein Kopp
Koggokonnakohtokirjotaja: Georg Otto
NB den Juni 10 an den Kaiser Alexander NikoLaiewitsch geschreiben etwas abgekurtzt
Sisestaja: Pille Mäerand