Sõdur ja seadus

Arhiiviallikad Esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste kohta

Arstliku läbivaatusega seotud dokumendid
Dokumendid pensioni ja abiraha määramise kohta
Kirjavahetus
Kutsealuste nimekirjad
Maakaitseväelaste nimekirjad
Mobiliseeritute nimekirjad
Sõjavangide dokumendid
Teenistuslehed
Vabatahtlike nimekirjad
Valgepiletimeeste nimekirjad
Väkkevõetute nimekirjad

Sõdur ja seadus

Vene armee komplekteerimine maailmasõja eel tugines 1874. aastal kehtestatud üldisele sõjaväekohustusele, mille alusel teenistus relvajõududes jagunes kolmeks: tegevteenistuseks, teenistuseks reservis ja teenistuseks riiklikus maakaitseväes. Kui rahu ajal täiendati relvajõudude reakoosseisu noorsõdurite (новобранeц) värbamisega iga aasta hilissügisel, kusjuures iga-aastane noorsõdurite norm täideti 21-aastaseks saanud meeste seast liisu teel, siis maailmasõja ajal loobuti noorsõdurite väljavalimisel liisutõmbamisest ja mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel sundkorras.

Sõja korral kutsuti tegevteenistusse ka armee reserv – tagavaraväelased – ning vajadusel mobiliseeriti riiklik maakaitsevägi. Maakaitseväe koosseisu arvati maailmasõja eel kogu tegev- ja reservteenistusse mittekaasatud sõjaväekohustuslik meeselanikkond vanuses kuni 43 aastani. Maakaitseväe koosseis jagunes kaheks: 1. ja 2. järgu maakaitseväelasteks (ратник). 1. järgu maakaitseväelased olid füüsiliselt sõjaväeteenistusse sobivad, kuid liisutõmbamisega tegevteenistusest kõrvale jäänud mehed, samuti kõik tegev- ja reservteenistuse läbi teinud mehed kuni sõjaväekohustusea lõpuni. 1. järgu meestega nähti mobilisatsiooni korral ette maakaitseväeüksuste ja vajaduse korral ka regulaarüksuste komplekteerimine. 2. järgu maakaitseväelased olid perede ainukesed toitjad ja füüsiliselt tegevteenistusse sobimatud sõjaväekohuslased, nendega komplekteeriti üksnes maakaitseväe- ja tagalaüksused.

Maailmasõja esimesel aastal teostati Eesti alal üks reservistide (juulis) ja kolm 1. järgu maakaitseväelaste mobilisatsiooni (juulis, septembris ja detsembris). Samuti toimus korraline noorsõdurite võtmine. 1915. aastal võeti Eestist lisaks korralisele noorsõdurite värbamisele (jaanuaris) noorsõdureid teenistusse veel kahel korral ennetähtaegselt (mais ja augustis). Ühtlasi korraldati neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni (aprillis, augustis, septembris ja oktoobris), kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. 1916. aasta jaanuaris kutsuti teenistusse valgepiletimehed ehk algselt sõjaväeteenistusest vabastatud, korraldati viis maakaitseväelaste mobilisatsiooni (veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris) ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 1917. aasta veebruaris võeti noorsõdureid ennetähtaegselt teenistusse veel üks kord.

Sõjaväeteenistusest andsid vabastuse mitmesugused erandid, perekondlikud põhjused (nt pere ainukene toitja), usuline taust  ning füüsiline sobimatus. Sõja tingimustel paljudest eranditest loobuti. Näiteks ei kuulunud erandi alla enam õppivad noored ja keelati ära juba tegevteenistuses olnud sõduri asendamine pereliikmega. Vaenlase poolt hõivatud territooriumidelt pagenud noorukid tuli teenistusse võtta kohapeal, hinnates nende vanust välimuse järgi.

Andmete sisestamiseks on välja valitud kutsealuste nimekirjad ja väkkevõetute nimekirjad aastatest 1911–1917,  sõdurite teenistuslehed, maakaitseväelaste ja mobiliseeritute nimekirjad, pensioni ja abiraha määramisega seotud dokumendid ja mitmed teised allikad. Märkimist väärib, et allikad ei ole ühtlaselt säilinud: näiteks on Tartumaa ja Harjumaa kutsealuste nimekirjad tervikuna alles, aga Võrumaa nimekirjadest on säilinud vaid mõned.

Arhiivikeeli asuvad allikad säilikutes, mille detailid on allpool lahti seletatud. Reeglina on säiliku vorm ja sisu venekeelne, kirjapandu mõistmiseks tuleb osata kirillitsat lugeda ja venekeelseid sõnu eesti keelde tõlkida.

Arstliku läbivaatusega seotud dokumendid

Sõdureid võidi arstliku komisjoni poolt läbi vaadata mitmetes olukordades: noorsõdurite võtmisel, puhkusel olnute ja mobiliseeritute väeossa tagasisaatmisel, pensioni määramisel jm.

Arstliku läbivaatuse akt
Актъ освидельствованiя

Läänemaalt pärit ja 290. Valuiski jalaväepolgus teeninud Karl Mihkli poeg Kollo arstliku läbivaatuse akt aastast 1916. EAA 316-2-151, l. 4

Aktis on kirjas:

1. sõduri ees-, isa- ja perekonnanimi, vanus, päritolukoht, väeosa ja auaste;
2. kus ja millal arstlik läbivaatus toimus;
3. diagnoositud haigus(ed), kas sõdur haigestus teenistusülesandeid täites;
4. komisjoni otsused: millises ulatuses on sõdur kaotanud töövõime, kas omab õigust riiklikule pensionile ja mille alusel, kas kutsutakse korduvale läbivaatusele.
   

Haiguse tõttu puhkusel viibinud sõdurite arstliku läbivaatuse nimekiri
Списокъ нижнимъ чинамъ находящимся по болезни въ отпуску и переосвидетельствованнымъ эв. комиссiей при Перновскомъ сборномъ пункте х Ноября 191х г.

Väljavõte 23. detsembril 1916 Pärnu kogunemispunktis puhkusel viibinud sõdurite arstliku läbivaatuse nimekirjast. EAA 316-1-544

1. järjekorranumber nimekirjas;
2. perekonna-, ees- ja isanimi; auaste ja väeosa;
3. esmase teenistuse algusaeg;
4. komisjoni otsus: sai ajapikendust, tunnistati terveks, vabastati alatiseks teenistusest, märkus mitteilmumise kohta;
5. märkused tõendi edastamise vm kohta; vahepeal siin sõduri päritolukoht.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Mihkel Asafeldt

Dokumendid pensioni ja abiraha määramise kohta

Protokolliraamat endistele alamväelastele ja nende perekondadele riikliku pensioni ja abiraha määramise kohta
Протоколы о назначении казенных пенсий и пособий отставным нижним чинам и их семьям

Iga sõduri küsimust arutati väeteenistuskomisjonis eraldi ja koostati omaette protokoll.

Protokollis on kirjas:

1. sõduri ees-, isa- ja perekonnanimi, vanus, päritolukoht, väeosa ja auaste;
2. andmed haavata/vigastada saamise ja teenistusest vabastamise kohta;
3. kas perekonnale makstakse igakuist abiraha;
4. vajadusel arstliku läbivaatuse tulemused;
5. komisjoni otsus: kas tunnistatakse töövõimetuks, mille alusel ja millises ulatuses, kas on õigus riiklikule pensionile ja millises summas.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Eduard Idavain

Juhan Saar

Väljavõte sõdurite Tartus elavate perede toimetuleku hindamise protokollist aastast 1916. EAA 314-1-66

1. järjekorranumber;
2. protokolli kandmise kuupäev;
3. sõduri perekonna-, ees- ja isanimi; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; millise väeteenistuskomisjoni nimekirjas on; kas on reserv- või maakaitseväelane, noorsõdur, kes on pere ainus toitja või vabatahtlik;
4. sõduri perekonna elukoht;
5. andmed sõduri pereliikmete kohta (nimed, sünniajad), märkused töövõimetust kinnitavate tõendite kohta;
6. kas ja mil moel pidas sõdur enne väkkevõtmist ülal oma isa, ema, vanaisa, vanaema, õdesid-vendi, kes olid piiratud töövõimega või alaealised;
7. andmed sõduri alaealiste (kuni 17-aastased) laste, samuti tema poolt ülalpeetavate õdede-vendade ning abielus olevate õdede majandusliku olukorra kohta; vahepeal on lahtrisse märgitud number (nt 1, 3, 1 ½), mis näitab, mitme inimese toitja väkkevõetu oli; täisealiste vendade puhul on kirjas seotus väeteenistusega, näiteks kas on väkke võetud, on vaenlase käes vangis või vabastatud alatiselt teenistusest;
   
8. lahtris nr 6 näidatud isikute varanduslik seis;
9. hoolekogu otsused: kas sõduri pereliikmed vajavad riigikassast abiraha;
10. märkused sõduri perekonna koosseisus toimunud muutuste, samuti 5-17-aastaste pereliikmete vanuse muutumise kohta;
11. teenistusse võtmise aeg;
    
12. märkused: kas ja miks lõpetati abiraha maksmine vm.
    

Lahtrite 7-10 sisuks võib olla märkus selle kohta, et abiraha saamise taotlus rahuldati juba mõne teise omavalitsuse poolt.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Arnold Välk

Abiraha/puhkuseraha väljamaksmise leht
Pаздаточная ведомoсть

Dokument koostati omavalitsuste kaupa enamasti ühe kuu kohta. Väljamaksmise lehe alusel liikus raha väeteenistuskomisjoni kassast valla- või linnakassasse, kust sõdur või tema pereliikmed selle kätte said.

Väljavõte Särevere valla sõduritele puhkuseraha väljamaksmise lehest, juuli 1916. EAA 49-1-12a

1. järjekorranumber;
2. sõduri päritolukoht (kubermang, maakond, vald); auaste, väeosa, ees-, isa-, perekonnanimi;
3. viited dokumentidele, mille alusel on õigus saada puhkuseraha;
4. millise kuupäevani on õigus saada puhkuseraha (puhkuse lõpukuupäev);
5. millise ajavahemiku eest makstakse puhkuseraha käesoleva lehe alusel;
6. väljamakstava puhkuseraha summa rublades ja kopikates;
   
7. kättesaaja allkiri või väeteenistuskomisjoni märkus väljamaksmise kohta (выданы – makstud);
8. märkus päevaraha mittemaksmise ja selle põhjuste kohta.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Jüri Põder

Hans Alman

Kirjavahetus

Selle allikaliigi alla on koondatud säilikud, mis

• sisaldavad asutuste (väeteenistuskomisjon,valla- ja linnavalitsus, maakonna sõjaväeülem, väeosad jt.) omavahelist ja/või sõdurite ja nende pereliikmetega peetud kirjavahetust, nt kirjad, mis edastavad andmeid sõduri saatuse kohta, teabenõuded, komisjonide protokollid;
• koosnevad läbisegi erinevatest allikaliikidest, nt teenistuslehed + asutustevaheline kirjavahetus, pensioni/abiraha määramisega seotud dokumendid + mobiliseeritute nimekirjad.

Tallinna politseivalitsuse kiri Läänemaa väeteenistuskomisjonile, milles antakse teada, et Koluvere vallast pärit 71. Belevski jalaväepolgu reamees Mart Mardi p. Saul mobiliseeriti 1914. aastal Tallinnas, 24.01.1915. EAA 37-1-129, l. 5

Albu valla hoolekogu protokoll Järva-Jaani vallast Albu valda elama asunud Anna Känikule abiraha maksmise asjus, 8. detsember 1916. Protokollist selgub, et Anna poeg tagavaraväelane Martin Jakobi p. Känik võeti teenistusse 20. juulil 1914. EAA 49-1-5

Järvamaa talurahvaasjade(?) komissari kiri Järvamaa sõjaväeülemale, milles edastab Ambla vallavalitsuse teate selle kohta, et Ambla valla tagavaraväelane Robert Hansu p. Terk on saatnud oma vanematele kirja Josefstadtist Boheemias, kus ta viibib sõjavangis, 24.06.1915. EAA 49-1-170, l. 53

Petrogradi maakonna sõjaväeülema kantseleist Viljandimaa väeteenistuskomisjonile saadetud väljavõte nimekirjast, 5. november 1916: Helme vallast pärit 2. järgu maakaitseväelane Aleksander Eliase p. Peterson mobiliseeriti oktoobris 1916 Petrogradis ja saadeti teenima Petrogradi 6. tagavara sapööripataljoni. Maakaitseväkke arvati Aleksander 1899. aastal. EAA 317-1-52

Viljandimaa sõjaväeülemalt Viljandimaa väeteenistuskomisjonile saadetud Oskar Mihkli p. Binsoli tõend väeteenistuskohustuse täitmise kohta koos kaaskirjaga, 23. jaanuar 1917. 2. järgu maakaitseväelasena 1915. aasta septembris mobiliseeritud Taevere valla liige Oskar Binsol teenis 179. jalaväe tagavarapataljonis ja 460. Timski jalaväepolgus ning jäi teadmata kadunuks lahingus bulgaarlastega Karabaki küla juures 7. oktoobril 1916. EAA 317-1-53

Palun märgi sõdur väkkevõetuks ainult juhul, kui allikas on kirjas väkkevõtmise (nt принятъ на строевую службу, принятъ на военную службу при мобилизатцiи, назначенъ въ 176 зап. п. полкъ) või sõjas osalemise (nt находитсявъ плену в Богемiи, уволенный въ отпускъ из лечебной заведенiй) fakt, v.a. juhul, kui allikas ütleb, et sõdur vabastati teenistusest enne I maailmasõja algust. Reservväelaste puhul kirjuta teenistusse võtmise ajaks I maailmasõtta võtmise kuupäev.

Ajapikenduse saamine (отстрочка до 1 Jюня 1917 г.), maakaitseväkke määramine (ополчение I разряда, ополчение второго р.), kutsekirja saamine kogunemispunkti/arstlikule läbivaatusele ilmumiseks, teenistuskõlbmatuks tunnistamine (вовсе не годенъ по ст. 36) ei tähenda teenistusse võtmist. Selle võid kirja panna märkuste lahtrisse.

Palun märgi sõdurikirje juurde kõikide selle isikuga seotud dokumentide kaadrinumbrid!

Lisanimekirjadeks võisid olla:

• tüüp A (A) – kutsealused, kes ei kuulu liisuvõtmise alla. Need olid teatud seisuste esindajad, näiteks linnades kodanikud, kaupmehed, teenistujate pojad jt. Isikud, kes liisuga ei pidanud väeteenistusse minema, arvati kohe mõtteliselt maakaitseväe (kas selle 1. või 2. järgu) koosseisu. Tegelikkuses olid need mehed tsiviilelus ja neid võis sõja ajal mobiliseerida;
• tüüp B (Б) – varasematel noorsõdurite võtmisel ajapikendust saanud ja uuesti komisjoni ette kutsutud varasemate aastakäikude kutsealused (VORM 3). Ajapikendust said kutsealused tavaliselt tervislikel või perekondlikel põhjustel (näiteks olid pere ainsad toitjad), samuti pooleli olevate õpingute lõpetamiseks;
• tüüp V (B) – vabatahtlikud; 
• maksuvabad isikud ehk sõjaväeteenistuse seadustiku punktis 113 märgitud isikud.

VORM 1: Kutsealuste nimekiri
Призывной списокъ

Väljavõte Kastre-Võnnu valla 1915. aasta kutsealuste nimekirjast. EAA 314-1-583, l. 172p-173

1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
2. järjekorranumber vallaelanike nimekirjas või väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatus, mõnikord on järjekorranumbri asemel märgitud raamatu leheküljenumber;
3. ees-, perekonna- ja isanimi; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; elukoht;
4. sünnikuupäev, nagu on kirjas meetrikaraamatus;
5. vanus vallaelanike nimekirja järgi;
6. vanus väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatu järgi;
7. andmed sõduri pereliikmete kohta, mille põhjal otsustati, kas isikul on õigus soodustustele perekondlikel põhjustel; täisealiste vendade juures on tavaliselt märgitud tema seotus väeteenistusega, näiteks kas on juba väkke võetud, saanud ajapikendust vm;
8. usutunnistus; emakeel; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus, kas on lapsi); andmed hariduse omandamise kohta, kas omab sellest tulenevalt õigust lühemale teenistusajale või kas on kirjaoskaja; amet või tegevusala;
9. kas kutsealune on kohtulikult karistatud või politsei järelevalve all või kas kutsealuselt on kohtu otsusega õigused ära võetud; 
10. kas sõduri pereliikmetel on õigus saada riiklikku toetust või pensioni;
11. märkus kutsealuse staatuse muutuse kohta pärast arvelevõtmist, näiteks lahkus väeteenistuspiirkonnast, avaldas soovi astuda teenistusse vabaltmääratu või  vabatahtlikuna;
12. komisjoni otsused: kas omab soodustusi perekondlikel põhjustel või on muul põhjusel teenistusest vabastatud;
13. tõmmatud liisu number;
14. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt ², ⁷. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g); arsti hinnang füüsilisele ja vaimsele tervisele; märkus läbivaatusele mitteilmumise kohta; komisjoni otsus (годен – teenistuskõlbulik, негоден – teenistuskõlbmatu, отсрочка – saab ajapikendust, на испытание – saadetakse edasisele läbivaatusele); 
15. komisjoni otsused: kas kutsealune saab ajapikendust, saadetakse läbivaatusele kubermangu väeteenistuskomisjoni või raviasutusse, kas kannab karistust või on kohtuliku uurimise all; komisjoni poolt tunnistuse väljastamise kuupäev;
16. märkus väkke võtmise või reservi arvamise kohta, samuti maakaitseväelasena mobiliseerimise kohta; number väkkekutse nimekirjas, tähtajatu tunnistuse väljastamise kuupäev;
17. märkused: kas arvati maakaitseväkke, kas I või II järku, kas on arvatud sobimatuks relva kandma, number maakaitseväelaste nimekirjas;
18. märkus kaebuse esitamise kohta komisjoni otsuse peale.

Näited sõdurikaardi täitmise kohta:

Julius Kuperjanov

Karl Jürgenson

VORM 2: Ennetähtaegselt noorsõduriks kutsutute nimekiri
Списокъ лицъ, родившихця въ 189x году и призываемыхъ на основанiи высочайшаго указа x года въ досрочный призывъ новопранцевъ 191x года

Väljavõte Pärnu linna 1897. aastal sündinud noorsõdurite nimekirjast, kes kutsuti 20. novembri 1915. aasta ukaasi alusel ennetähtaegselt komisjoni ette (1918. aasta kutsealused). EAA 316-1-351, l. 12p-13

1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
2. ees-, perekonna- ja isanimi;
3. seisus; linnakodanike ja talupoegade puhul märgiti, millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; usutunnistus;
4. elukoht;
5. andmed sõduri pereliikmete kohta, mille põhjal otsustati, kas kutsealusel on õigus soodustustele perekondlikel põhjustel;
6. märkus selle kohta, kas isiku vanuse peab määrama tema välimuse põhjal;
7. perekondlikel põhjustel saadud soodustused;
8. kas kutsealune saab ajapikendust kooli lõpetamiseks;
9. kutsealuse vanus välimuse põhjal;
10. märkused väkke võtmise kohta noorsõdurina või II järgu maakaitseväelasena; kas saab ajapikendust, kas on teenistuskõlbmatu või ei ilmunud kogunemispunkti; 
11. kogunemispunktis või väeteenistuskomisjonis toimunud arstliku läbivaatuse ja väeteenistusse võtmise aeg;
12. märkus väeossa saatmise kohta, muud maakonna sõjaväeülema märkused.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Richard Voitka

VORM 3: Ajapikendust saanud kutsealused
Дополнительный списокъ вынувшимъ свой жеребiй въ участке при предшествовавшихъ призывахъ и получившимъ отсрочку до предстоящаго призыва

Väljavõte 1915. aasta Kastolatsi (Vastse-Otepää) valla kutsealuste lisanimekirjast, kus on kirjas varasematel aastatel ajapikendust saanud noormehed. EAA 314-1-583, l. 54p-55

1. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
2. järjekorranumber vallaelanike nimekirjas või väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatus, mõnikord on järjekorranumbri asemel märgitud raamatu leheküljenumber;
3. ees-, perekonna- ja isanimi; seisus või elukutse; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; elukoht; märkused kannete kohta varasemates kutsealuste nimekirjades (aasta, järjekorranumber kutsealuste nimekirjas ja liisu number, millise seadusepunkti alusel sai ajapikendust);
4. sünnikuupäev, nagu on kirjas meetrikaraamatus;
5. vanus vallaelanike nimekirja järgi; 
6. vanus väeteenistuskohuslaste arvelevõtmise raamatu järgi;
7. andmed sõduri pereliikmete kohta, nagu need olid kirjas esmasel kandmisel kutsealuste nimekirja; kas kasutas ajapikendust perekondlikel põhjustel; täisealiste vendade juures on tavaliselt märgitud tema seotus väeteenistusega, näiteks kas kutsealune on juba väkke võetud, kas on saanud ajapikendust vm;
8. usutunnistus; emakeel; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus, kas on lapsi); andmed hariduse omandamise kohta, kas omab sellest tulenevalt õigust lühemale teenistusajale või kas on kirjaoskaja; amet või tegevusala;
9. kas kutsealune on kohtulikult karistatud või politsei järelevalve all või kas kutsealuselt on kohtu otsusega õigused ära võetud;
10. kas sõduri pereliikmetel on õigus saada riiklikku toetust või pensioni;
11. märkus väeteenistuspiirkonnast lahkumise kohta; 
12. komisjoni otsused: kas omab soodustusi perekondlikel põhjustel või on muul põhjusel teenistusest vabastatud;
13. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt ², ⁷. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g); arsti hinnang füüsilisele ja vaimsele tervisele; märkus läbivaatusele mitteilmumise kohta; komisjoni otsus (годен – teenistuskõlbulik, негоден – teenistuskõlbmatu, отсрочка – saab ajapikendust, на испытание – saadetakse edasisele läbivaatusele); 
14. komisjoni otsused: kas kutsealune saab ajapikendust, kas ta saadetakse läbivaatusele kubermangu väeteenistuskomisjoni või raviasutusse, kas ta kannab karistust või on kohtuliku uurimise all; komisjoni poolt tunnistuse väljastamise kuupäev;
15. märkus väkke võtmise kohta; number väkkekutse nimekirjas;
16. märkused: kas arvati maakaitseväkke, kas I või II järku, kas on arvatud ebasobivaks relva kandma, number maakaitseväelaste nimekirjas;
17. märkus kaebuse esitamise kohta komisjoni otsuse peale.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Juhan Soggar

Maakaitseväelaste nimekirjad

Списокъ ратникaмъ või Ополченскiи списокъ

Maakaitseväelaste nimekirjad koostati aastakäikude ning enamasti järkude (I või II järgu maakaitseväelased) kaupa. Sõdurite juurde on hiljem lisatud andmed nende teenistuskäigu, sh ilmasõjas osalemise, kohta. Juurdekirjutused on sageli raskesti loetavad, sest on tehtud kiiresti, paljusid lühendeid kasutades.

VORM 1: I järgu maakaitseväelaste nimekiri

Väljavõte Tartumaa I järgu maakaitseväelaste nimekirjast, 1903. EAA 314-1-1063, l. 4.

1. järjekorranumber maakaitseväelaste nimekirjas;
2. liisu number;
3. seisus; sissekirjutuse koht (linn, vald, küla); perekonna-, ees- ja isanimi;
4. maakaitseväe I järku arvamise tõendi väljaandmise kuupäev ja tõendi nr;
5. kas on riigiteenistuses või töötab raudteede valitsuse alluvuses;
6. kas õpingud on pooleli;
7. kas maakaitseväelane on tüürimees, kipper, madrus, laevamehaanik või -kütja, vabrikutööline, käsitööline või kalur;
8. märkused maakaitseväelasena kutse peale (nt arstlik läbivaatus) ilmumiste, maakaitseväe 2. järku arvamise või maakaitseväelaste nimekirjast väljaarvamise kohta (nt jäi lahingus teadmata kadunuks, suri, vabastati alatiseks teenistusest haiguse tõttu, sai 43-aastaseks); viimasel juhul kriipsutati  maakaitseväelane nimekirjas maha;
   
9. märkus õppekogunemistel osalemise kohta;
10. kas võeti teenistusse (vahel ainult явился): kuupäev, väeosa, kuhu saadeti.
    

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Juhan Allik

VORM 2: II järgu maakaitseväelaste nimekiri

Väljavõte Pärnumaa II järgu maakaitseväelaste nimekirjast, 1914. EAA 316-1-530

1. perekonna-, ees- ja isanimi;
2. millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud; eraldi on toodud välja maksuvabad isikud ehk sõjaväeteenistuse seadustiku punktis 113 märgitud isikud;
3. märkus teenistusse võtmise (kuupäev, väeosa, kuhu saadeti) ja maakaitseväelaste nimekirjast välja arvamise kohta (nt jäi lahingus teadmata kadunuks, suri, vabastati alatiseks teenistusest haiguse tõttu, sai 43-aastaseks); viimasel juhul võidi   maakaitseväelane nimekirjas maha kriipsutada; muud märkused (nt amet, lõpetamata õpingud).
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Jaan Kraeberg

VORM 3:  Peeter Suure merekindluse maakaitseväelasest töölise väkkekutsetõend
Ополченские призывные свидетельства лиц, призванных на действительную службу с оставлением в занимаемой по вольному найму должности на строительстве Морской крепости имп. Петра Великого

Seaduse järgi kuulusid mereväe mobilisatsiooni väljakuulutamise hetkel kõik Merevalitsuse (Морское ведомство) alluvuses, sh Peeter Suure Merekindluses, töötavad maakaitseväelased automaatselt mobiliseeritavate hulka. Maakaitseväelasele anti väkkekutsumise tõend, mis toimis ühtlasi isikut tõendava dokumendina. Tõendi omanik oli vabastatud kogumispunkti ilmumise kohustusest.

Tõendil on kirjas:

1. väkkevõtmise kuupäev;
2. millise aastakäigu kutsealune ja mitmenda järgu maakaitseväelane on;
3. ees-, isa- ja perekonnanimi; sissekirjutuse koht;
   
4. millises Merevalitsuse ametkonnas täpsemalt tegev on.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Abram Hiio

Mobiliseeritute nimekirjad

Списокъ ратников (запаснымъ vm), принятых на службу по мобилизации/принятых на действительную военную службу

Nimekirjad koostati maakondliku sõjaväeülema juures, kes kogunemispunktis väkkevõetud kindlaks määratud väeossa saatis, või mobilisatsiooni korraldavates instantsides (nt Peeter Suure Merekindluse mobilisatsiooniosakonnas). Teiste seas võib olla mobiliseeritud, ent kogunemispunktis haiguse tõttu ajapikendust saanute nimekirju.

Väljavõte Harjumaal 23. septembril 1916 mobiliseeritud ja kogunemispunktist väeossa saadetud I järgu maakaitseväelaste (1894., 1895. ja 1896. aastakäikude kutsealused) nimekirjast. EAA 47-1-361, l. 80

Tavaliselt on nimekirjas järgmised andmed:

1. mobiliseeritu perekonna-, ees- ja isanimi;
2. millise aastakäigu kutsealune on; kas on maakaitseväelane, reservväelane, noorsõdur või vabatahtlik;
3. millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud: kubermang, maakond, vald/linn;
4. millise maakonna sõjaväeülema juures mobiliseeriti;
5. mobiliseerimise ja kogunemispunkti ilmumise või väeossa saatmise kuupäev.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Karl Alla

Sõjavangide dokumendid

Ankeetleht. Koostatud Eesti Sõjameeste Kogunemispunkti Bordeaux´sse koondatud sõdurite kohta

Bordeaux´sse koondati 1916. aastal Vene ekspeditsioonikorpuses Prantsusmaale saadetud ja mujal Läänerindel sõjavangi sattunud Eesti mehed, kellele Eesti Vabariik üritas leida kojusaamise ja ülalpidamise võimalust. Ankeedid (allikas Küsimuste leht) on koostatud ajavahemikus jaanuar – mai 1920. Isikud ankeetidel ja teistes Kogunemispunktis loodud dokumentidel on korduvad.

Vormsi saarelt pärit ja Saksamaal vangis olnud kapral Andres Appelblomi ankeetleht, mai 1920. ERA 817-1-10, l. 5

Ankeedis on kirjas:

1. sõduri perekonna- ja eesnimi;

2. sünniaeg;
   
3. perekonnaseis;
4. päritolukoht (maakond ja/või vald, linn);
5. millal võeti sõjaväeteenistusse;
   
6. andmed teenistuskäigu kohta;
7. auaste, selle andmise aeg, koht ja päevakäsu number;
8. andmed vangi langemise koha ja kuupäeva kohta (kui isik oli endine sõjavang);
9. vangist vabanemise kuupäev;
   
10. amet enne sõjaväeteenistusse võtmist;
11. andmed sõduri valduses olevate sõjaväeteenistusega seotud dokumentide kohta.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Eduard Raumer

Sõjameeste registreerimisraamat

Raamatuid peeti Eesti Sõjameeste Kogunemispunktis Bordeaux's ja need sisaldavad andmeid ajavahemikus juuni 1919 – mai 1920 kogunemispunkti tulnud sõdurite kohta.

Väljavõte Bordeaux kogumispunkti saabunud Eesti sõdurite registreerimise raamatust, 1919. ERA 817-1-10, l.2

Registreerimisraamatusse kanti:

1. sõduri auaste;
2. perekonna- ja eesnimi;
3. sünniaeg;
4. väeosa nimi;
5. laagri nimi, kust kogumispunkti tulnud;
6. kogumispunkti jõudmise aeg;
7. sissekirjutuse koht Eestis (maakond ja/või vald, linn);
8. amet enne sõjaväeteenistusse astumist;
9. erinevad märkused (perekonnaseis, kogumispunktist lahkumine, sõduri surm vm).

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Johannes Armans

20. Soome tragunipolgu teenistusleht. Joann Maurer. ERA 534-1-152, l. 88-88p

Teenistuslehe päises on märgitud väeosa, sõduri auaste, sõduri perekonna-, ees- ja isanimi (enamasti omastavas käändes).

1. andmed teenistuskäigu kohta;
2. kas võttis osa sõjategevusest, sai lahingus haavata või põrutada;
3. saadud autasud;
4. kas teda on karistatud või trahvitud ametiõiguste piiramisega või distsiplinaarkorras; millal karistuse kandis;
5. kas sõduri perekonna- või varanduslik seis või usutunnistus on pärast teenistusse astumist muutunud;
6. märkused eriväljaõppe ja ametikohustuste kohta.

Tagavaraväelase teenistusleht
Послужной листъ

Saaremaalt Laimjala vallast pärit ning Vene-Jaapani sõjas ja ilmasõjas osalenud kütt Mihkel Aleksandri poeg Piibu teenistusleht. EAA 318-1-601a

Teenistuslehe esimene külg teenistuse kohta noorsõdurina täideti maakondliku sõjaväeülema juures. Päises on kirjas sõduri perekonna-, ees- ja isanimi, auaste, viide reservi ja maakaitseväkke arvamise aja ning teenistusea lõppemise kohta.

1. millise väeteenistuskomisjoni ja jaoskonna kirjas sõdur teenistusse võtmise hetkel oli;
2. seisus;
3. usutunnistus; perekonnaseis; kas on kirjaoskaja;
4. teenistuse alguse kuupäev; 
5. millises väeosas teenis;
6. reservi arvamise aeg;
7. kas oskab mõnda ametit;
8. kas võttis osa sõjategevusest;
9. saadud autasud;
10. kas teda on karistatud või trahvitud.

Kirja pandi ka reservist teenistusse ilmumisel sõdurile riigi poolt antud esemed ja väeosa, kuhu ta ilmasõtta mobiliseerimise järel saadeti. 
Teenistuslehe tagakülg täideti sõjaväeosas. Sellele märgiti andmed teenistuse kohta pärast reservist väkke kutsumist (millal ja millisesse väeossa arvati, kas osales lahingutegevuses, sai haavata või põrutada, autasustati või ülendati).
Teenistuslehe juurde kuulub (võib ka toimikus omaette olla) teenistuslehe konts (Призывной отрезокъ), millel on kirjas väkkevõetu elukoht, täisnimi, auaste, esmase teenistuse algusaeg, millise maakondliku sõjaväeülema juures on kirjas, teenistusse ilmumise aeg ja väeosa, kuhu saadeti.

Vastuvõtuankeet
Прiемный формулярный списокъ

Pärnumaa väeteenistuskomisjonis täidetud vastuvõtuankeet. Joann Maurer. ERA 534-1-152, l. 87

Väljavõte 1898. aastal sündinud ja Läänemaa väeteenistuskomisjonist 171. jalaväe tagavarapolku võetud meeste nimekirjast. Evald Sarnak.  ERA 534-1-160

Pärnumaalt Peningi vallast pärit ja 172. jalaväe    tagavarapataljonis teeninud Peeter Jaani p. Lindi tõend teenistusse ilmumise kohta. EAA 316-1-582

Dokumendi väljastas väeteenistuskomisjon kutsealusele, keda mingil põhjusel (riviteenistusest vabastav liisk, perekonna ainus toitja, pooleliolevad õpingud, kehaline puudus  vm) noorsõdurina teenistusse ei võetud, kuid kes määrati  maakaitseväkke. Ilmasõja ajal võidi ta siiski mobiliseerida. 
Tõendil on kirjas kutsealuse täisnimi, millisesse valda/linna on sisse kirjutatud, millise aastakäigu sõdur on, märkus maakaitseväe 1. või 2. järku määramise kohta ja viited seadusepunktidele. Pöördel võiva olla andmed arstliku läbivaatuse aja ja tulemuste kohta ning sõjaväeosas kirja pandud teave sõduri väkkevõtmise ja teenistuskäigu kohta juhul kui mobiliseeriti ilmasõtta.

Tartumaalt pärit ja Siberi 2. inseneripataljonis reamehena teeninud August Jaani poeg Aaloe haigustõend aastast 1915. EAA 314-1-909, l. 85

August  Aaloe

Peeter Lint

Palun märgi sõdurikirje juurde kõik teenistuslehe ja selle juurde kuuluvate dokumentide kaadrinumbrid!
Sõdureid, kes vabastati teenistusest alatiselt enne Esimest maailmasõda, ära teenistusse võetuks märgi.

Vabatahtlike nimekirjad

Список вольноопределяющихся

Väljavõte noormeeste nimekirjast, kes avaldasid 1909. aastal Saaremaal soovi vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse astuda. EAA 318-1-693, l. 2

1. vabatahtliku perekonna-, ees- ja isanimi;
2. sünniaeg;
3. andmed õpingute kohta: kool, viide hariduse omandamist tõendavale dokumendile;
4. märkus teenistusse võtmise, teenistuskõlbmatuks tunnistamise või maakaitseväkke arvamise kohta.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:
 

Aleksander Gustav Paul Ekerle

Valgepiletimeeste nimekirjad

Списки белобилетников и лиц, освобожденных от военной службы

Väljavõte Pärnumaa 1913. aasta valgepiletimeeste nimekirjast. EAA 316-1-572

1. järjekorranumber valgepiletimeeste nimekirjas;
2. perekonna-, ees- ja isanimi;
3. millisesse omavalitsusse on sissekirjutatud;
4. märkus teenistusse võtmise (kuupäev, väeosa, kuhu saadeti) või teenistusest vabastamise kohta.
   

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

Kristjan Luks

Väkkevõetute nimekirjad

Приемная росписъ

Väkkevõetute nimekirjades on isikud kirjas maakondade või jaoskondade kaupa – ühe väeteenistuskomisjoni piires tegutses tavaliselt mitu jaoskonda, jaoskonna moodustas üks linn, linn ja vallad või mitu valda. Vaata väeteenistuskomisjonide jaoskondade nimekirja.

Väljavõte Tartumaa väeteenistuskomisjoni 4. jaoskonna väkkevõetute nimekirjast. EAA 314-1-594, l. 39p-40

1. järjekorranumber väkkevõetute nimekirjas;
2. liisu number või märkus vabaltmääratuna teenistusse astumise kohta;
3. järjekorranumber kutsealuste nimekirjas;
4. ees-, perekonna- ja isanimi; seisus; millisesse omavalitsusse on sisse kirjutatud;
5. teenistusse vastuvõtmise ja teenistuse alguse kuupäev;
6. sünniaeg;
7. pikkus verssokites ja arssinates (1 verssok = 4,445 cm, 1 arssin = 16 verssokit = 71.12 cm; NB! 1 verssok jagunes verssokikaheksandikeks, mis on allikas märgitud numbritega 1-st 7-ni, nt ², ⁷. Seega tuleb täpse pikkuse meetermõõdustikku teisendamisel see number korrutada 0.555625-ga ja liita arssinate-verssokite väärtusele), rinnaümbermõõt verssokites, kaal puudades ja naeltes (1 puud = 40 naela = 16,38 kg, 1 nael = 409,51241 g);
8. milliseks teenistuseks on sobilik; märkused kehaliste puuduste ja vigastuste kohta; kas võeti teenistusse väeteenistuskomisjonis tehtud läbivaatuse tulemusena; 
9. märkus tervisliku seisundi kohta;
10. usutunnistus; perekonnaseis (vallaline, lesk, abielus), andmed abikaasa ja laste kohta;
11. kas väkkevõetul on õigus lühendatud ajateenistusele tulenevalt omandatud haridusest või õpetaja ametikohast või kas ta on kirjaoskaja; märkus õppeasutuse lõpetamise või vabaltmääratuna teenistusse astumise kohta; amet või tegevusala;
12. muud märkused.

Näide sõdurikaardi täitmise kohta:

August Kaasik