23 Oktobris 1869 olli Palmsest Nuggise perrest Karel Sellaots Kawastusse Kohtomees Hans Vortheil jure tulnud ja teada annud,et Kawasto metsawaht Andrei Massejew Rubzow(Willandi linna pri wenne usko),ta naine Lena ja karjapois Maddis ? Saggadist perrit mõrtsukatest ärra tappetud.(Se metsawahhi koht seisab üksikult metsas,Kulje polt nimetud,Metsiku metsawaht on seal keige liggem poolteist wirsto maad).Lapsi neil ei olld.Se nimetud Karel Sillaots räkis:Ta olla 23mal Oktobris hommiko kello kahheksa Kawasto metsawahilt möda Metsiko moisa läinud,polle ta siis metsa wahhil sees käinud egga innimessi oues näinud.Louna aial olla ta taggasi tulnud,ja et tal nimetud Kawasto metsawahile asja old sisse minna,läinud ta kambri huksest sisse,ja leidnud et karja pois põrrandal maas werre sees old,uksed old keik kinni;selle peale olla ta kambri huksest kohhe wälja läinud,seäl näinud ta et loma lauda huks lahti olmud.(Laut seisab wiiskümend sammo ello honest emal,huks nisamma pole kui ello honel)ja lomad paistnud,läinud ta senna watama siis näinud ta seal lauda korwas aggerikus ühhe naisterahwa werriselt maas ollema.Selle peale läinud ta kohhe Metsiko metsawahhile ja seält Metsawaht Kristian Reinebergiga taggasi tulnud ja tuppa läinud,kus naad Andrei Rubzowi istukilli pölwili werriselt surnud leidnud.Kambris leidnud naad et karja pois weel wähheses ellus maas old.Perrenaine old aggerikus surnud.Siis läksid Kawasto Tallitaia Juhan Reberg kohto mees Hans Vortheil Tallitaia abbimees Josep Webermann ja Hans Plunt sedda asja watama ja leidsid:Metsawaht olli istukali põlwili omma kerwe westmisse tö jures rides ja werrine surnud seäl.Taal ollid kolm kerwe awa peas,kerwest ei old ta jures pahhem kässi olli sinnine.Karjapois olli kamris põrrandal maas rides,weel wähhesis ellus,kes aiute häddaste kissendas.Kolm kerwe awa ja üks põigeti ninna peal ollid taal peas ja pahema käe üks sõrm katki lotud.Kerwes seises seälsammas kambris howel pingi peal,selma peält nattukenne werrine.Perre naine olli nimetud lauda korwas aggerikus rides surnult seljali maas.Walge pesso mis ehk seal woisid kuiwamas olla,olli seäl aggerikus lahti werrine maas.Nelli kerwe awa olli taal peas,süddame koht olli sinnine ja teine käe wars nago noaga torkitud.Perre naine olli weel 21 sellesamma ku päwal Kawasto küllas käinud.Metsiko Metsawaht Kristian Reineberg räkis et ta omma üheksa aastast poega Kustaw,olli 22mal selle k.p.Kawasto metsawahile saatnud hoowlid palluma.Pois tulnud taggasi ilma hööwlita ja öölnud,et ta polle tohtind tuppa minna waid kui hukse lahti teinud,näinud ta et seäl üks werrine woi kärnane wannamees woi sant ahjo ares istund,siis tõmmand ta kohhe hukse kinni,ja kambri hakna peält innimesi hüüdnud,polle ta keddagi kulnud egga näinud,selle peäle pannud pois minnema,ometegi ei ole Kristian Reineberg poisi jutto mikski pannud,egga mitte senna watama läinud.Ärra wimist ja ärra rikkumist seäl maias muud ei old nähha kui üks püs ja üks noekulbid ärra,üks kappi huks olli lahti murtud ja wodi rited ollid seggamine aetud.Haida huksed ollid lahti murdmatta,egga seal sees miski seggaminne aetud,ehk seal wõtmed kambris akna peal seisiwad.Seal kappis mis lahti murtud olli ometi weel üks uur ja üks rubla ja kaks teist kümme kopp raha olles ja kambris hakna peal kakskümend ja üks kopp ärra wimatan jänud.Metsawahhi tuttawamad innimesed arwawad et taal suremad rahha ei wind ollagi kui 25 rubla mis ta süggise lehma ette olli sanud,mis kül kuskilt ei old leida.Sai seält maia ümbert metsast watatud agga ei miski märki leitud.Karel Sillaots tõi ühhe püssi rohhe sarwe,mis ta ütles leidnud seält metsast ja metsawahi ommadas peab ollema.Metsiko moisa Kärner Gustaw Plumann räkis et nimetud Karel Sillaots kui ta 23mal Oktoobris olli Metsiko moisas käinud,olla räkind et ta Kawasto metsawahil ommiko olla sees käinud ja näinud et karja pois kambris porrandal maas haige sarlas woi mis werrine old.Nisammate olla ta ka Metsiko moisa paemurdi jutto jures räkind.Keik se assi jäi Hakendrihteri läbbi kulamisse alla.

Hans Vortheil/allkiri/