Johan Asmus

Sündis 1883. aastal Liivimaa kubermangus. Kodune haridus. 1908. aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Esimesest maailmasõjast võttis osa 3. kütipolgu koosseisus.
(VRSAA F 400, N 9, S 34922, L 66p-67)

Staabikapten Johan Asmust autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 26.06.1916: Selle eest, et ta lahingus 26.05.1915 Gorbunovka küla juures viis oma roodu ägeda tule all rünnakule ja lõi vaenlase välja tema kaevikuist. Rünnaku käigus võeti vangi 52 vaenlase sõdurit ja saadi sõjasaagiks neli kuulipildujat.

Elmar Bergfeldt

Sündis 1890. aastal Paides. Ema (Marie Bergfeldt, sündinud Rull) oli tõenäoliselt eestlane. Üldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis. Esimesest maailmasõjast võttis osa Soome ja Siberi kütiväe koosseisus. Suurtükiväe ohvitser. Vene kodusõja ajal mobiliseeriti Punaarmeesse. Pärast kodusõja lõppu oli tegev Petrogradis suurtükiväeohvitseride kursustel. 1920. aastate algul üritas opteeruda Eestisse.
(ERA F 28, N 2, S 1128; RI 1916, nr 323)

Leitnant Elmar Bergfeldti autasustati Georgi mõõgaga. VP 15.11.1916: Selle eest, et ta lahingus 25.08.1915 korrigeeris suurtükiväe tuld jalaväe eesliinil, millega aitas kaasa vaenlase rünnaku vasturünnaku tõrjumisele Nartorovo ja Konjuška külade vahelises rindelõigus.

Aleksander Birkenfeldt

Sündis 1889. aastal Kroonlinnas. Üldhariduse omandas Peterburis, sõjalise Tšugujevi sõjakoolis, mille lõpetas 1912. aastal. Teenis ohvitserina 104. Ustjugi polgus. 1916. aasta sügisel staabikapten samas polgus.

Staabikapten Aleksander Birkenfeldti autasustati Georgi mõõgaga . VP 11.09.1916: Lahingus Grodno kindluse juures 14.02.1915 viis oma roodu tuld trotsides rünnakule ning lõi vaenlase tääkidega välja tema kaevikuist. Rünnaku käigus võeti vangi üks vaenlase ohvitser ja mõnikümmend sõdurit ning saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.

August Dahlman

Sündis 1886. aastal Liivimaa kubermangus talupoja perekonnas. 1915. aasta jaanuaris lõpetas Oranienbaumi lipnike kooli. 1915. aasta märtsist 38. Siberi kütipolgus 5. roodu komandör.

Autasustatud Georgi mõõgaga (VRSAA F 409, N 1, tl 46-994) .

Heinrich Edel

Sündis 1886. aastal Liivimaa kubermangus. Kodune haridus. 1911. aastal lõpetas Vilno sõjakooli. Esimese maailmasõja ajal teenis 16. Turkestani kütipolgus.
(VRSAA F 400, N 9, S 34936, L 89p-90; RI 1916, nr 175)

Staabikapten Heinrich Edelit autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.06.1916: Selle eest, et ta haaras ööl vastu 01.01.1916 Noržinski kõrgendikel oma kahest roodust koosneva võitlusgrupiga vaenlase paremat tiiba. Liikudes eriti raskel maastikul ja sügavas lumes, läbiti Türgi kaitsepositsioonide ees olnud traattõkked ja asuti käsitsivõitlusesse. Torganud tääkidega surnuks pooled positsioonidel asunud türklased, sunniti ülejäänud põgenema. Vaenlast jälitades sai Edel surmavalt haavata.

Alfred Hagen

Sündis 1880. aastal Peterburi kubermangus. Lõpetas Tšugujevi junkrukooli 1907. aastal. Teenis ohvitserina 238. Kljazma polgus. Autasustati Georgi ordeni 4. järguga.
(VP 11.12.1915; VRSAA F 409, N 1, S 19978)

Vladimir Heinrichsen

Sündinud 1883. aastal Kiievi kubermangus, vanemad pärit Eestimaa kubermangust. Üldhariduse omandas Kiievi kadetikorpuses. Pärast Nikolai ratsaväekoolis lõpetamist 1903.aastal teen 10. Novgorodi tragunipolgus, mille koosseisus võttis osa ka I maailmasõjast. Tapeti 1920. aastal Krimmis. 
(VRSAA, F 408, N 1, S 619, L 13p; Volkov 2002, lk 124)

Vladimir Heinrichseni autasustati Georgi mõõgaga. VP 14.06.1915: Lahingus Boligorodi juures 16.02.1915 lõi staabirittmeister Heinrichsen jalastunud eskadroniga vaenlase pärast täägivõitlust välja tema kaevikuist. Hoides kaevikuid enda käes kuni lahingu lõpuni, aitas ta sellega kaasa vaenlase olulise positsiooni vallutamisele.

Gustav Janni

Sündis 1864. aastal Liivimaa kubermangus. Lõpetas Riia kreiskooli kuus klassi ja Riia jalaväe junkrukooli (1884). Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1915. aasta septembris polkovnik ja 5. Amuuriäärse piirivalvebrigaadi komandör. Autasustatud Georgi ordeni 4. järguga (VP 06.01.1917).
(VRSAA F 409, N 2, S 13114, tl 284-073)

Paul Kall

1916. aastal leitnant 42. Jakutski polgus.
(RI 1917, nr 16)

Leitnant Paul Kalli autasustati Georgi mõõgaga. VP 11.12.1916: Selle eest, et ta lahingus 23.05.1916 Balamutovka-Ržavantsõ küla juures viis oma roodu ägeda tule all täägirünnakule, läbis traattõkked ja lõi vaenlase välja tema kaevikuist ning kindlustas end seal.

Ernst-Jakob Peterov

Sündis 1851. aastal Eestimaa kubermangus. Üldhariduse omandas Tallinna ja Riia gümnaasiumites. Sõjaväeteenistuses 1872. aastast, 1874 lõpetas Pauli sõjakooli ja ülendati alamleitnandiks. 1875. aastal viidi üle Leedu kaardiväe polku, millega võttis osa Vene-Türgi sõjast. 1894. aastal ülendati kaardiväe polkovnikuks. 1899. aastal nimetati 15. Tbilisi grenaderipolgu ülemaks. 1904. aastal ülendati kindralmajoriks ja nimetati 54. diviisi 1. brigaadi ülemaks, millega võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Pärast sõja lõppu teenis 39. diviisi 2. brigaadi 64. reservbrigaadi ülemana ning 1910-1911 2. Turkestani kütibrigaadi ülemana. Arvati 19.11.1911 vanuse tõttu erru.
(VRSAA, F 409, tl 266-215)

Ernst-Jakob Peterovi autasustati kuldmõõgaga (VP.14.02.1905)

Karl Reiman

1916. aastal leitnant Kaunase kindluse suurtükiväes

Leitnant Karl Reimanit autasustati Georgi mõõgaga. VP 17.02.1917: Selle eest, et ta lahingus 19.06.1916 tulejuhina tegutsedes aitas kaasa rünnaku õnnestumisele, mille tulemusena vallutati vaenlase kaevikuliin, võeti vange ning saadi sõjasaagiks kuulipilduja ja muud relvastust.

Ernst-Daniel Reinhold

1915. aastal lipnik 13. kütipolgus.
(RI 1915, nr 200)

Lipnik Ernst-Daniel Reinholdi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 17.10.1915: Selle eest, et ta lahingus 07.05.1915 Zlatkovitse küla juures läks oma rooduga polgu taganemist kattes vasturünnakule, mille käigus sai ise surmavalt haavata.

Vladimir Sallak

Sündis Kroonlinnas. I maailmasõja ajal alampolkovnik 199. Kroonlinna polgus.

Vladimir Sallakit autasustati Georgi mõõgaga. VP 12.06.1915: Ööl vastu 11.11.1914 vallutas ta oma pataljoniga vaenlase tugipunkti Aleksandrovo-Kaptuna külas.

Paul Schwalbe

Sündis 1876. aastal Liivimaa kubermangus talupoja perekonnas. Lõpetanud Vilno junkrukooli alamlipnikuna 1901. aastal. 20. Siberi kütipolgu koosseisus võttis osa Vene-Jaapani ja Esimesest maailmasõjast. Alampolkovnik 1915. aastal.
(VP 19.05.1915; VRSAA F 409, N 1, S 78281, tl 25-603)

Paul Schwalbet autasustati Georgi mõõgaga. VP 28.07.1915: Selle eest, et ta lahingus 25.12.1914 likvideeris oma rooduga läbimurde ning lõi sellele järgneva kahe päeva jooksul tagasi mitu vaenlase rünnakut. Nende lahingute käigus võeti vangi üks vaenlase ohvitser ja üheksa sõdurit.

Anton Steinman

Alamleitnant 1917. aastal 145. Novotšerkasski polgus.

Anton Steinmanni autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 14.04.1917: Selle eest, et ta lahingus kõrgendiku nr 1320 juures viis kaks roodu vaenlase ägeda tule all rünnakule, läbis traattõkked ning lõi sakslased välja nende kaevikuist. Jälitas vaenlast kuni Bojernikovi seljandikuni. 25. augustil, nähes, et vaenlase ülekaalukad jõud tungivad Vene polkude vahel asuvasse lõhesse, viis kaks roodu omal initsiatiivil vasturünnakule ja lõi sakslased põgenema.

Peter Viljus

Lipnik 97. Liivimaa polgus. Tõenäoliselt pärit Peterburi kubermangust. Langes 06.03.1916.

Peeter Viljust autasustati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 23.03.1917: 06.03.1916 Ostrovljanõ küla juures vaenlase kindlustatud positsiooni ründamisel juhtis roodu avatud maastikul vaenlase tapva tule üle 1500 sammu, asudes traattõkkeid purustama. Kuigi sai jalast haavata, murdis väikse salgaga traattõketest läbi, kuid sai siis lasu pähe.