Jan-Nikolai Abraitis (ka Jaan-Nikolai)
Sündis
24.05.1892 ukj Tallinnas. Rahvuselt leedulane. Lõpetanud Riia kaubanduskooli. 1912.
aastal astus sõjaväeteenistusse. I maailmasõjast võttis osa 225. Liveni polgu
kooseisus. Lipnikuks ülendatud 23.02.1915. 1917. aastal teenis 535. Lipetski polgus,
ülendati staabikapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Punaarmees 1. reservpolgus ja 105.
kütipolgus. 1920. aastal vabastati haiguse tõttu sõjaväeteenistusest. Pärast Eestisse
opteerumist elas Tallinnas, kus töötas raamatupidajana. Suri 18.02.1935 Tallinnas.
Maetud Tallinna katoliku koguduse kalmistule.
(J. Pihlaku andmekogu; ERA F 673, N 3, pakk nr. 50 (1892. aastal sündinud
reservväelased), ERA F 495, N 2, S 129; F 28, N 2, S 44; TLA F 1376, N 1, S 1; RI
1916, nr 153; Vojennõi orden…2004, lk 371)
Staabikapten Jaan-Nikolai Abraitist autasustati Georgi mõõgaga. PAF 10.04.1917: Selle eest, et lahingus 24.05.1916. vallutas Abraitise juhitud rood täägirünnakuga Košubintsõ küla. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks üks kuulipilduja.
Sündis 12.04.1844 Peterburis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1862. aastal. Polkovnikuks sai 1874. aastal. Võttis osa Vene-Türgi sõjast. Nikolai von Adlerberg suri 14.04.1904 Jaltas. (GHdbR Estland III, lk 324; Spisok general-adjutantam…1878; Vojennõi orden…2004, lk 346)
Nikolai von Adlerbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga ja kuldmõõgaga (1877).
Sergei Aljakritski
Sündis 06.09.1896 ukj Peterburi kubermangus Gattšinas
(teistel andmetel Peterburis). Üldhariduse omandas Gattšinas orbude instituudis. I
maailmasõjast võttis osa kaardiväe husaaripolgu ning 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu
koosseisus. 1915. aasta mais ülendati kornetiks ja 1916. (1917.?) aastal leitnandiks.
Vene kodusõjas võitles Loodearmee koosseisus. 1920. aasta veebruaris mobiliseeriti Eesti
väkke, kus teenis kuni oma reserviarvamiseni sama aasta aprillis. Teenis II maailmasõja
ajal Saksa armees tõlgina. Pärast sõda elas Saksa LVs. Suri 15.11.1973 Münchenis.
(ERA F 495, N 7, S 85; F 495, N 13, S 4, L 106; F 497, N 2, S 641, L 24; Vojennõi
orden…2004, lk 380; S. Zirin. Ob'edinenie i sud'bõ severo-zapadnikov na
tšužbine. Rmt: Beloe dviženije na Severo-zapade i sud'bõ ego utšastnikov. Pskov
(Pihkva), 2004. Lk 121)
Sergei Aljakritskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. Lahingus 31.08.1915 Derpliska folvarki juures 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu koosseisus võttis omal initsiatiivil roodu juhtimise üle (roodukomandör oli langenud) ja viis rünnakule. Läbinud vaenlase ägeda tule all traattõkked, vallutas täägivõitluse järel vastase kaitseliini, saades sõjasaagiks kuulipilduja. Järgmise rünnaku käigus vallutati folvark Derpliskat, kus võeti 300 vangi. Aljakritski sai ise rünnaku käigus haavata, kuid jäi rivisse.
Sündis 1886. aastal Peterburis. Vanemad olid pärit
Eestist (isa Ernst Theodor Arnold oli sündinud 1833. aastal Tartus). Üldhariduse omandas
Peterburi kommertsgümnaasiumis. Sõjaväeteenistuses 1907. aastast.
Suurtükiväeohvitser. Võttis osa I maailmasõjast. 1917. aastal staabikapten 68.
suurtükiväe brigaadis.
(VRSAA, F 409, tl 63-382; Vojennõi
orden…2004, lk 387)
Leitnant Bruno Arnoldi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916(?), 22.11.1915.
Sündis 24.10.1875 Varssavis. Pärit Eestimaa rüütelkonna
aadlist. Pärast Paažide korpuse lõpetamist 1895. aastal teenis 1. kaardiväe
suurtükiväebrigaadis. 1904. aastal lõpetas Nikolai kindralstaabi akadeemia ja ülendati
kapteniks (1907). Teenis IX korpuse staabis (Mandžuuria armee), Izmailovo kaardiväe
polgus ja Irkutski sõjaväeringkonna staabis. Võttis osa I maailmasõjast 61. Vladimiri
polgu ülemana. Ülendati kindralmajoriks. Võttis osa Vene kodusõjast,
olles 13.07.1919-1920. märtsini 2. Kubani kasakadiviisi staabiülem. Pärast Krimmi
evakueerumist elas Rumeenias, kus ka suri 1932. aastal.
(VRSAA f 409 tl 186-000; Volkov 2002, lk 44; GHdbR Estland III, lk 285;
Vojennõi orden…2004, lk 387).
Andrei von Arpshofenit autasustati Georgi mõõgaga. VP 29.05.1916.
Sündis 06.12.1832 Virumaal Vaivaras. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1851. aastal. Teenis Semjonovi ja Leedu
kaardiväepolkudes. 1877. aastal ülendati kindralmajoriks. Võttis osa sõjategevusest
Kesk-Aasias. Karl-Voldemar von Arpshofen suri 26.02.1890 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 284; Spisok general-adjutantam… 1878, lk 213)
Karl-Voldemar von Arpshofenit autasustati kuldmõõgaga (1864).
Sündis 1889. aastal Tartus. Reservlipnik
(1911). I maailmasõjast võttis osa 294. Berezina polgu ja 17. Taga-Amuuri
piirivalvepolgu koosseisus. 1917. aastal ülendati kapteniks. Vene kodusõja ajal teenis
Loodearmees, kus ülendati polkovnikuks. Pärast Loodearmee likvideerimist asus elama
Tallinna. 1924. aastal kustutati (kui riigikeele mitteoskaja) ohvitseride nimekirjast ja
arvati reamehena reservi. Osales aktiivselt Vene emigrantlike organisatsioonide tegevuses.
1940. aastal arreteeriti ja mõisteti kontrrevolutsioonilise tegevuse eest surma. Otsus
viidi täide 25.03.1941.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 80; F 495, N 13, S 4, L 96; PV 1915, nr 218; Vojennõi orden…2004, lk 393)
Karl Badendicki autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 09.09.1915: Selle eest, et ta öises lahingus 07.02.1915 Nebõlevi küla juures vallutas julge sööstuga oma roodu eesotsas ühe vaenlase kuulipilduja.
Sündis 1871. aastal Kiievi kubermangus.
Üldhariduse omandas Kiievi kadetikorpuses, sõjalise hariduse Konstantini sõjakoolis.
1896. aastal lõpetas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. 1906. aastast professor Vene
sõjaajaloo kateedris. I maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides. Ülendatud
kindralleitnandiks. 1919. aastal tuli Eestisse. 1920. aastatel oli tegev Eesti
Kindralstaabi kursustel. 1926. aastal lahkus sõjaväeteenistusest, et sõita
Prantsusmaale vene emigrantide kongressile. Baiov suri Tallinnas 1935. aastal.
(ERA F 1, N 1, S 365; F 495, N 14, S 4, L 100; Isakov 1996, lk 305—308; Tšasovoi
1935, nr 150, lk 30; Vojennõi orden…2004, lk 394)
Aleksei Baiovit autasustati Georgi ordeni 4. järguga.
Sündis 1896. aastal Peterburi kubermangus
Luuga kreisis. Lõpetanud Paažide korpuse. I maailmasõja ajal teenis ohvitserina 9. Bugi
ulaanipolgus. Staabirittmeister 1916. Vene kodusõjast võttis osa Loodearmee koosseisus.
1919. aasta novembris astus vabatahtlikult Eesti armeesse, kus teenis kuni 19. maini 1920.
Elas Tallinnas. Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 495, N 7, S 286; F 497, N 2, S 641, L 83;
Vojennõi orden…2004, lk 395)
Georg Balbaševskit on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga. PAF 05.05.1917: Lahingus Zubžetsi küla juures 27.05.1916 märkas kornet Balbaševski vaenlase kahest raskesuurtükist koosnevat patareid, mis tulistas ründavat ratsapolku ning viis rühma oma initsiatiivil rünnakule. Raiunud surnuks suurtükimeeskonnad, vallutas rühm mõlemad suurtükid, kuid kuna ei võimalik neid ära tuua, siis rikkus relvad eemaldades luku ja sihiku.
Sündis 28.02.1837. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist.
1857. aastal lõpetas Paažide korpuse. Teenis kaardiväes. Võttis osa sõjategevusest
Kaukaasias ja Kesk-Aasias. 1868. aastal ülendati Samarkandi ründamisel üles näidatud
vahvuse eest polkovnikuks. 1877. aastal ülendati kindralmajoriks ja määrati Simbirski
kubermangu sõjaväeülemaks. 1881. aastal nimetati 21. kohaliku brigaadi ülemaks. 1886.
aastal ülendati kindralleitnandiks ja määrati Permi kohaliku brigaadi ülemaks. 1904
oli Permi kohaliku brigaadi ülem. Kindralleitnant von Baranoff suri 1905. aastal.
(Spisok polkovnikam 1904, lk 157; GHdbR Estland II, lk 24)
Alexander Ludwig von Baranoffi autasustati kuldmõõgaga Delmsacki kindluse vallutamise eest (1860) ja Georgi ordeni 4. järguga Ura-Djube kindluse vallutamise eest (1862).
Sündis 11.07.1892 Kuressaares (teistel
andmetel Tallinnas) ohvitseri perekonnas. Üldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri
gümnaasiumis. 1913. aastal lõpetas Jelizavetgradi ratsaväekooli. I maailmasõjast
võttis osa 3. Smolenski ulaanipolgu koosseisus. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees.
Pärast Eestisse opteerumist jätkas teenistust Eesti armees, olles muuhulgas
Ratsarügemendi komandöriks. 1933 ülendati koloneliks. 1936. aastal lahkus
Bassen-Spiller sõjaväeteenistusest. 1941. aastal ta arreteeriti, kuid vabastati
sakslasena peagi. Sõitis Saksamaale.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 93; ERAF F 130, S 1622E; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 398)
Peter Bassen-Spillerit on autasustatud Georgi mõõgaga.
Sündis 09.011874 ukj Võrumaal Kaagjärve
vallas (?). Lätlane. 1901. aastal lõpetas Vilno junkrukooli. Võttis osa Vene-Jaapani
sõjast. I maailmasõja ajal 139. polgus. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks.
Enamlaste võimule tulles arreteeriti ja suleti Butõrka vanglasse. 1922. aastal opteerus
Eestisse. Teenis Eesti armees. Erukolonelleitnant Bauman suri Kirovi vangilaagris
12.01.1942.
(ERA F 495, N 7, S 285; F 497, N 2, S 641, L 97; ERAF F 130, S 8395E; Vojennõi orden…2004, lk 400)
Peter-Eduard Baumani on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga (VP 22.12.1915) ja Georgi mõõgaga (VP 10.12.1915).
Alexander Joseph von Baumgarten
Sündis 19.03.1815. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1833. aastal. Võttis osa Krimmi sõjast.
Kindralleitnant Baumgarten suri 03.05.1883 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 20; Spisok general-adjutantam… 1878, lk 113; Vojennõi
orden...2004, lk 155-156)
Alexander Baumgartenit autasustati Georgi ordeni 3. järguga (1854). Aleksander Baumgarten sai Georgi 3. järgu ordeni lahingu eest türklastega 15.12.1853 Tšetati küla juures. Polkovnik A. Baumgarten juhatas selles lahingus väesalka, kuhu kuulusid Tobolski polgu 3 pataljoni, 1 eskadron husaare, 1 sadakond kasakaid ja 6 suurtükki. Sattunud 18 000-mehelise türklaste väesalga piiramisrõngasse. Nähes, et Tšetati küla ei ole võimalik kauem enda käes hoida, viis A. Baumgarten Tobolski polgu pataljonid täägirünnakule ja lõi vastase taganema. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks 2 suurtükki.
Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff
Sündis 29.03.1853 Berliinis. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Kodune haridus. Sõjaväeteenistusse astus 1871. aastal.
Järgmisel aastal ülendati ohvitseriks. Teenis ratsakaardiväes. Võttis osa Vene-Türgi
sõjast 1877-1878. 1893. aastal ülendati polkovnikuks, 1901 kindralmajoriks ja 1907.
aastal kindralleitnandiks. Suri 28.01.1921 Narvas.
(GHdbR Estland III, lk 34; Spisok generalam 1911, lk 231)
Paul-Leopold-Johan von Benckendorffi autasustati kuldmõõgaga (1879).
Sündis 1886. aastal Eestimaa kubermangus
rootslasest alampolkovniku pojana. Lõpetanud Pihkva kadetikorpuse ja Pauli sõjakooli
(1906). Võttis osa I maailmasõjast 4. Soome kütipolgu koosseisus, ülendati
alampolkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 15192, L 80p-81;
Vojennõi orden…2004, lk 407)
Leonhard Bergströmi autasustati Georgi ordeni mõõgaga. VP 24.11.1916.
Sündis 1887. aastal. Üldhariduse omandas
Moskva 2. kadetikorpuses. Lõpetanud Pauli sõjakooli 1905. aastal, Varssavi
vehklemiskooli ja I maailmasõja ajal soomusautode kursused. I maailmasõjast võttis osa
1. kütipolgu ja 40. soomusautode kolonni koosseisus. 1915. ülendati staabikapteniks.
Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees autotankikooli ülemana. Pärast tankide
üleandmist Eestile astus Eesti sõjaväkke. Kuni reserviarvamiseni (17.10.1923) oli
sõjakooli ja sõjaväe tehnikakoolis instruktor. Elas 1920. aastatel Tallinnas.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 135; F 673 (1887. aastal sündinud reservväelased); Vojennõi orden…2004, lk 409)
Boris Betherit autasustati Georgi mõõgaga. VP 3.12.1916. Lahingus 01.-05.11.1914 tõi oma roodu välja vaenlase piiramisrõngast. Selle tagajärjel õnnestus polgul säilitada kättevõidetud positsioonid.
Sündis 1871. aastal Riias. 1894. aastal
lõpetas Kiievi jalaväe junkrukooli. I maailmasõja ajal teenis 90. Onega polgus.
Ülendatud alampolkovnikuks. 1920. aastal tuli koos Loodearmee riismetega Tallinna.
Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, tl 1650; ERA F 27, N 1, S 60, L 27p;
Vojennõi orden…2004, lk 410)
Ferdinand Birki on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.08.1914 võttis kriitilises olukorras pataljoni juhtimise üle ning lõi vaenlase välja tema positsioonidelt.
Sündis 1891. aastal Peterburis.
Suurtükiväeohvitser. I maailmasõjast võttis osa 24. suurtükiväebrigaadi koosseisus.
Pärast Vabadussõja lõppu elas Eestis (Narvas?). Represseeritud. Suri 11.08.1941.
(VRSAA F 409, tl 12.692; ERA F 1, N 1, S 542; F 14, N 12, S 1513; ERAF F 129, S 251102; Vojennõi orden…2004, lk 411)
Pavel Bisterfeldti on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 26.09.1916: Lahingus 29.07.1915 Kramkovo küla juures juhtis eesliinil suurtükiväe tuld, mille tulemusel peatati saksa jalaväe rünnak ja hävitati üks kuulipilduja. Kui vaenlane seadis üles 2 uut kuulipildujat, siis hävitas suurtükivägi Bisterfeldti juhendamisel ka need. Pärast seda vaenlane loobus ründamisest.
Magnus Gabriel Bernhard von Brevern
Sündis 14.12.1825 Harjumaal Alus. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1846. aastal. Vene-Türgi sõjas
kaardiväekorpuse suurtükiväe ülem. Kindralmajor. Suri 21.08.1878 Odessas.
(GHdbR Estland III, lk 50; Spisok general-adjutantam…1878, lk 204)
Magnus Gabriel Bernhard von Breverni autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1877) Telishi vallutamise eest 16.10.1877.
Ernst Bušman
Sündis 25.07.1875 ukj Soomes (?). Soomlane.
Üldhariduse omandas Prints Oldenburgi gümnaasiumis, sõjalise hariduse Peterburi
jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas 1897. aastal. I maailmasõjast võttis osa 94.
Jenissei polgu koosseisu. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks ning nimetati 414. polgu
komandöriks. Oli Loodearmees 11. Vjatka polgu komandör. 1920. aastate algul teenis
Bušman lühikest aega Eesti Kaitseväes. Sõitis 1927. aastal NSVL, kus vahistati ja
hukati.
(ERA F 495, N 7, S 445; F 497, N 2, S 641, L 189; RI 1915, nr 126; Vojennõi orden…2004, lk 430; Belaja borba na Severo-zapade Rossii, Moskva 2003, lk 679)
Ernst Bušmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 31.05.1915: Selle eest, et ta lahingus ööl vastu 19.02.1915 viis oma roodu kaks korda täägirünnakule.
Sündis 1885. aastal Irkutskis. Võttis osa I maailmasõjast
3. Siberi mägiküti-suurtükiväe divisjoni koosseisus. Elas pärast Vabadussõda Eestis.
1920-1921 teenis Aegna saare merekindluses. 1923. aastast töötas Lutheri vabrikus. Sai
1928. aastal Eesti kodakondsuse.
(ERA F 14, N 12, S 2246; Vojennõi orden… 2004, lk 430-431)
Jefim Bõkovit autasustati Georgi ordeni 4. järguga, VP 29.09.1915 ja Georgi mõõgaga, VP 10.11.1915.
Alexander Büll (Bühl)
Sündis 1889. aastal Tallinnas.
Üldhariduse omandas Moskva 2. kadetikorpuses. 1908. aastal astus sõjaväeteenistusse 9.
Ingeri polku. 1909. aastal sooritas reservlipniku eksami ja arvati reservi. I
maailmasõjast võttis osa 11. Fanagooria grenaderipolgu noorema ohvitseri ja
roodukomandörina. 1916. aastal ülendati leitnandiks. 1917. aasta septembris arvati
Moskva sõjaväeringkonna reservi. Hilisem saatus teadmata.
(VRSAA F 409, N 1, tl 142-497)
Alexander Bülli autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.11.1916.
Sündis 1881. aastal Pärnumaal (mõnedel
andmetel Voronežis). Reservlipnik (1910). I maailmasõjast võttis osa 1. kaardiväe
kütipolgu koosseisus. Staabikapten 1917. Dampel suri Eestis 1936. aastal.
(ERA F 495, N 7, S 264; F 497, N 2, S 641, L 199; VP 02.11.1916; Vojennõi orden…2004, lk 489)
Eugen Dampelit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.11.1916: Selle eest, et ta lahingus 03.09.1915 Gladkiški rajoonis likvideeris polgu reservis asunud roodu vasturünnakuga vaenlase läbimurde.
Sündis 1877. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist.
Mereväe ohvitser.
(Vojennõi orden… 2004, lk 360)
Karl von Dehni autasustati Georgi ordeni 4. järguga Vene-Jaapani sõjas ilmutatud vahvuse eest.
Sündis 1879. aastal Peterburi kubermangus.
Üldhariduse omandas Peterburis, sõjalise Moskva Aleksei sõjakoolis, mille lõpetas
1901. aastal. Kuni 1917. aasta veebruarini teenis 88. Petrovski polgus. 1916. aasta juunis
ülendati alampolkovnikuks ja sama aasta detsembris polkovnikuks. 1917. aasta veebruaris
viidi üle 642. polku. 09.05.-21.06.1917 oli 643. Solikamski polgu komandör. 1917. aasta
sügisel teenis 96. Omski polgus. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmees. Opteerus
Eestisse, elas 1920. aastatel Tallinnas.
(VRSAA F 409, N 1, tl 171874; Rutõtš 2002, lk 204-207;
Vojennõi orden…2004, lk 489)
Robert Delli autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP.12.01.1917: Lahingus 28.11-03.12.1914 lõi Delli juhitud pataljon Teolini küla juures vaenlase tugevat suurtükituld ja naabruses asuvate üksuste taandumist trotsides tagasi kõik sakslaste rünnakud. Läinud seejärel ise vasturünnakule lõi vaenlase välja varem vallutatud meie kaevikutest ning hoidis neid lahingu lõpuni enda käes, millega kindlustas polgu asumise uutele positsioonidele.
Sündis 18.06.1849. aastal. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Sõjalise hariduse omandas Nikolai ratsaväekoolis. Teenis
ohvitserina ratsakaardiväes. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1889. aastal
ülendati polkovnikuks ja 1899. aastal kindralmajoriks.
(Spisok generalam 1911, III, lk 56; GHdbR Estland I, lk 56)
Johan von Derfeldenit autasustati kuldmõõgaga (1880).
Sündis Leedus. Lõpetas 1894. aastal Paažide
korpuse ja 1909. aastal ohvitseride suurtükiväekooli. Enne I maailmasõda teenis 2.
kaardiväe suurtükiväebrigaadis ning suurvürstide Mihhail Nikolajevitši ja Mihhail
Mihhailovitši adjutandina. 1910. aastal ülendati polkovnikuks, 1912. aastast kaardiväe
mortiiridivisjonis. I maailmasõjast võttis osa kaardiväe mortiiridivisjoni, 13.
raskesuurtükiväe dvisjoni, 16. suurtükiväebrigaadi ja kaardiväe suurtükiväe
brigaadi koosseisus (patarei, divisjoni ja brigaadi ülem). 1917. aasta veebruaris
ülendati kindralmajoriks. Sõja lõpul oli Drake XXXIX korpuse suurtükiinspektor. Vene
kodusõja ajal teenis Loodearmees, pärast viimase likvideerimist jäi Eestisse elama.
Drake suri 27.02.1935 Tallinnas.
(Tšasovoi, 1935, nr 105, lk 29, Rutõtš 2002, lk 220-221;
Vojennõi orden…2004, lk 500)
Vladimir Drake on pälvinud Georgi mõõga. VP 29.05.1915: Selle eest, et ta lahingus 08.02.1915 aastal Kobõlini küla juures korrigeeris suurtükituld, sundides kaheks päevaks vaikima vaenlase patareide grupi. Drake asus improviseeritud tulejuhtimispunktis viibides pidevalt vaenlase tule all. Kui vaenlase patareide grupp kahe päeva pärast uuesti tule avas, sundis Drake selle taas vaikima.
Sündis 1862. aastal. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Astus 1881. aastal sõjaväeteenistusse kaardiväe Preobraženski
polku. 1916. aastast sama polgu komandör (kuni 1917. aasta märtsini). Kindralmajor von
Drenteln suri Vologda kubermangus 01.05.1925.
(Budberg 1969, lk 15; GHdbR Estland III, lk 365;
Vojennõi orden…2004, lk 500)
Alexander von Drentelnit autasustati Georgi mõõgaga PAF 04.03.1917: Lahingus 15.-16.06.1916. aastal Rai-Mesto küla juures, kui polk oli vaenlase traattõkete ees maha heitnud ja ühe naaberüksuse taganemise tõttu sattunud raskesse olukorda, hoiti von Drentelni juhtimisel positsioone kuni pimeduse saabumiseni. Varahommikul löödi vaenlane välja tema kaevikuist, kusjuures sõjasaagiks saadi 1 suurtükk.
Sündis 1878. aastal Pärnumaal Räämal.
Üldhariduse omandas (?) klassikalises gümnaasiumis. 1903. aastal lõpetas Vilno
junkrukooli. I maailmasõjast võttis osa 115. Vjazma ja 395. Anapa polgu koosseisus.
1915. aasta talvel langes sakslaste kätte vangi. 1920. aastal tuli Eestisse.
(ERA F 495, N 7, S 514; F 497, N 2, S 641, L 235; VP 21.08.1915; Vojennõi orden…2004, lk 500)
Voldemar Drevnikut autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.08.1915: Selle eest, et tema juhitud rood sundis lahingus 16.09.1914 Pabbelni küla juures vaenlase taanduma oma kindlustatud positsioonidelt, millega aitas kaasa polgu rünnaku õnnestumisele.
Sündis 1889. aastal Smolenski kubermangus. I
maailmasõjast võttis osa Semjonovi kaardiväepolgu koosseisus. Elas 1920. aastatel
Eestis (Tallinnas). Hilisem saatus teadmata.
(ERA F 1, N 1, S 1171; F 14, N 12, S 3100; F 45, N 1, S 2, L 29; Budberg 1968, lk 22; Vojennõi orden…2004, lk 851)
Boris Engelhardti autasustati Georgi ordeni 4. järguga (VP 18.07.1916).
Lätlane. Leitnant 1916. aastal. Võttis I
maailmasõjast osa 13. kütipolgu ja 1. Läti kütipolgu koosseisus. Tuli koos Loodearmee
riismetega Eestisse. Andmed edasise saatuse kohta puuduvad.
(ERA F 27, N 1, S 60, L 40p; Vojennõi
orden…2004, lk 851)
Adam Erdmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.01.1917: Meie vasturünnaku ajal Uglištše küla juures 30.08.1915 tungis lipnik Erdman luurerühmaga austerlaste tiivale ja osalt tagalasse ning lõi vaenlase pärast täägivõitlust põgenema. Rünnaku käigus võeti 70 vangi ja saadi sõjasaagiks 2 kuulipildujat. Lipnik Erdman sai haavata, kuid jäi kuni lahingu lõpuni rivisse.
Sündis Virumaal. Kaadriohvitser. I
maailmasõjast võttis osa 13. polgu koosseisus. Ülendatud staabikapteniks. Langes
lahingus saadud haavadesse 1916. aastal.
(ERA F 14, N 12, S 3128; Vojennõi
orden…2004, lk 851)
Aleksander Erdmani autasustati postuumselt Georgi mõõgaga, VP.29.05.1916: Lahingus Homa (?) folvarki juures 31.08.1915 läks staabikapten Erdman oma roodu eesotsas vaenlase ägedat suurtüki-, kuulipilduja- ja püssituld trotsides rünnakule ning vallutas vaenlase kindlustatud positsiooni, ning Georgi ordeni 4. järguga, VP 25.11.1916: Lahingus 27.05.1916 Vorobjovka ja Gladki külade juures viis staabikapten Erdman oma roodu vaenlase ägeda tule all rünnakule. Murdnud esimesena läbi traattõketest, hüppas ta vaenlase kaevikusse, tõmmates endaga kaasa kogu polgu. Kaevikus puhkenud käsivõitluses sai staabikapten Erdman surmavalt haavata.
Sündis 1888. aastal Tallinnas. Pärit Eestimaa rüütelkonna
aadlist. Mereväe ohvitser. I maailmasõja ajal teenis 1. Balti ekipaažis.
(Vojennõi orden…. 2004, lk 852)
Anton von Essenit autasustati Georgi mõõgaga. VP po Morskomu Vedomstvu 17.08.1915.
Sündis 13.11.1890 Järvamaal Laupa mõisas.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1912. aastal lõpetas Aleksandri sõjakooli
Moskvas. Võttis osa I maailmasõjast Käkisalmi kaardiväe polgu ja 2. eribrigaadi
koosseisus. Ülendati kapteniks. Vene kodusõja ajal teenis Vabatahtliku armee kaardiväe
koondpolgus, polkovnik Petrovski kaardiväe salgas ja 136. polgus (kaardiväe pataljoni
komandör). Ülendati polkovnikuks. Elas 1920. aastatel elas Belgradis, hiljem
Prantsusmaal, suri 1955. aastal Lõuna-Ameerikas.
(Budberg 1968, lk 39; Volkov 2002, lk 555; GHdbR Estland I, lk 76; Vojennõi orden…2004, lk 852)
Friedrich-Lucian von Essenit autasustati Georgi mõõgaga (VP 03.11.1916).
Sündis 1860. aastal Peterburis. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Ristleja "Novik" komandör Vene-Jaapani sõjas. Hiljem
Laevastiku Peastaabi strateegilise osakonna ülem ja Balti laevastiku juhataja (1908).
Formeeris Balti merel 1. miinidivisjoni. Suri Tallinnas 20.05.1915.
(Vojennõi orden…2004, lk 368)
Nikolai von Essenit autasustati Georgi ordeni 4. järguga ja kuldmõõgaga Vene-Jaapani sõja eest.
Sündis 01.05.1876 ukj Pärnus. Üldhariduse
omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise Moskvas Aleksei sõjakoolis, mille lõpetas 1899.
aastal. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Võttis osa I maailmasõjast 43.
suurtükibrigaadi koosseisus. 1918. aasta algul teenis lühikest aega Eesti
suurtükiväebrigaadi ülemana. Vabadussõjast võttis osa 2. suurtükiväerügemendi
ülemana (VR I/2). Pärast Vabadussõja lõppu jätkas teenistust Eesti armees. Erukolonel
Feofanov suri Pärnus 05.04.1944.
(ERA F 497, N 2, S 641, L 317; F 497, N 2, S 362, L 6p-7; VRK 1984, lk 46, VRK 1997, lk
30; F. Pussi andmed; Vojennõi orden…2004, lk 806)
Georg Feofanovit autasustati Georgi mõõgaga. VP 21.08.1915: Lahingus 16. ja 19.04.1915 hõivas avangardis asunud Feofanovi patarei positsiooni, mis oli vaenlase raskesuurtükiväe tule all. Kuigi Feofanovi patareil oli vaenlasega võrreldes vähem suurtükke, andis ta jalaväele võimaluse hõivata Podljuboveni küla ja seal end kindlustada. Feofanov ise asus lahingu ajal vaatluspunktis, mis asus vaenlase tule all.
Sündis 21.10.1861 Narvas kindralmajori
pojana. Pärit Liivimaa kubermangu aadlist. Sõjaväeteenistuse astus 1882. aastal
(kaardiväe grenaderipolgus). Ohvitseriks ülendati 1885. 1907. aastal ülendati
polkovnikuks ja 1913 määrati 85. Viiburi polgu ülemaks. Võttis osa I maailmasõjast.
1915. aastal ülendati kindralmajoriks ja määrati 111. jalaväediviisi ülemaks. 1917.
aasta algul oli 192. jalaväediviisi ülem. 1917. aasta juunis arvati kindralmajor von
Freiman Kiievi sõjaväeringkonna reservi. Pärast lõplikult sõjaväeteenistusest
vabastamist 30.03.1918 elas Novgorodi kubermangus. Suri 20.11.1920 (?).
(VRSAA, F 409, tl 168-000; GHdbR Livland I, lk 59;
Vojennõi orden…2004, lk 810)
Karl von Freimani autasustati Georgi mõõgaga. VP.11.05.1915: Lahingus 30.09—06.10.1914. vallutas polk K. von Freimani juhtimisel mitu vaenlase positsiooni ja hoidis neid vaatamata suurtele kaotustele (polk kaotas 50% isikkoosseisust) 6 päeva kestnud lahingute vältel enda käes, lüües tagasi kõik vaenlase rünnakud.
Sündis 1893. aastal Tallinnas.
Üldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1912). I maailmasõja
ajal teenis 28. Siberi kütipolgus. Langes 1915. aasta veebruaris Ida-Preisimaal
Johannesburgi lähistel vangi. 1920. aastal opteerus Eestisse ja arvati kaitseväe
reservi. 1939. aastal asus ümber Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 743; F 497, N 2, S 641, L 239;
Vojennõi orden…2004, lk 810)
Eugen Fuhli autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.06.1915: Lahingus 05.11.1914 lõi oma rooduga vaenlase välja järvede vahelisel defileel asunud kindlustatud positsioonidelt.
Vladimir Galkin
Sündis 04.08.1888 ukj Valgas (?).
Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis, sõjalise Tveri ratsaväekoolis ja Sevastopolis
mereväelendurite koolis. Pärast ratsaväekooli lõpetamist 1908. aastal teenis lühikest
aega 2. Pavlogradi kaardiväe husaaripolgus. 1909. aastal lahkus sõjaväeteenistusest
ning asus tööle rahandusministeeriumis. I maailmasõja hakul mobiliseeriti ja määrati
3. Doni kasakapolku. Sõja lõpul teenis lühikest aega lennuväes. Vene kodusõjast
võttis osa Loodearmee koosseisus. 1925. aasta jaanuaris astus Eesti kaitseväkke,
teenides lühikest aega lennuväe- ja soomusrongide rügemendis. Galkin suri 23.12.1925
Valgas.
(ERA F 495, N 7, S 748; F 497, N 2, S 641, L 341, J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 457)
Vladimir Galkinit autasustati Georgi ordeni 4. järguga.
Sündis 26.05.1851. Jalaväekindral. Sõjalise
hariduse omandas Pauli sõjakoolis, mille lõpetas 1870. aastal. Võttis 3. grenaderipolgu
roodukomandörina osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. Paistis silma Plevna lahingus. Enne
Vene-Jaapani sõda teenis 44. Kamtšatka polgus ja 4. grenaderipolgus. Vene-Jaapani sõja
algul 7. Ida-Siberi kütidiviisi 1. brigaadi ülem. Võttis selle brigaadiga osa Port
Arturi kaitsmisest. Pärast sõda oli Aleksei sõjakooli ülem Moskvas ja alates
08.05.1909 kuni 1914. aasta maini 3. grenaderidiviisi ülem. I maailmasõja ajal teenis
Gorbatovski XIX korpuse ülemana ning 13., 12. 6. ja 10. armee juhatajana.
Jalaväekindraliks ülendati Gorbatovski 1914. aasta detsembris. 01.04.1917 arvati ta
reservi. Pärast revolutsiooni sõitis Gorbatovski Eestisse. Suri 30.07.1924 Tallinnas.
(Zalesski 2003, lk 165-167; Vojennõi orden...2004, lk 471)
Vladimir Gorbatovskit on autasustatud Georgi ordeni 4. järguga Vene-Jaapani sõja eest 7. Ida-Siberi kütidiviisi 1. brigaadi ülemana (kindralmajor) ning kindralleitnant Gorbatovskit autasustati Georgi ordeni 3. järguga, VP 28.09.1914, XIX korpuse eduka juhtimise eest 1914. aasta augustis Galiitsias (Tomaševi operatsioon).
Sündis 1895. aastal Pärnus riiginõuniku
pojana. Üldhariduse omandas Novgorodis Aleksander I gümnaasiumis, mille lõpetas 1914.
aastal. Astus I maailmasõja hakul Vladimiri sõjakooli. Võttis osa sõjategevusest 57.
Modlini polgu koosseisus.
(VRSAA, F 409, N 2, S 24686, L 315-144;
Vojennõi orden…2004, lk 484)
Viktor Gutzeiti autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.
Sündis 1854. aastal Semipalatinskis.
Pärit Liivimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud 2. Peterburi sõjagümnaasiumi ja Pauli
sõjakooli (1873). Izmailovo kaardiväepolgu koosseisus võttis osa Vene-Türgi sõjast.
1894. aastal ülendati polkovnikuks ja 1904. kindralmajoriks. 4. Soome kütipolgu ülem
1897-1904. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast 78. diviisi 2. brigaadi ja 14. diviisi 2.
brigaadi ülemana. Pärast sõda oli 2. Turkestani kütibrigaadi komandör.
(Razvetšik 1907, nr 871)
Alexander von Hanenfeldi autasustati kuldmõõgaga (1907).
Alexander Emmanuel von Harnack
Sündis 1850. aastal Tallinnas.
Üldhariduse omandas Tallinna Toomkoolis. Alustas sõjaväeteenistust 1869. aastal
Izmailovo kaardiväe polgus. Ohvitseriks ülendatud 1871. aastal. 1878. aastal lõpetas
Nikolai kindralstaabi akadeemia. Võttis osa Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõdadest.
1890-1892 oli 3. ratsaväediviisi staabiülem. Pärast seda kaardiväe tragunipolgu ja 9.
tragunipolgu ülem. 1897-1898 oli 14. ratsaväediviisi staabiülem. 1904. aastal määrati
XVI armeekorpuse staabiülemaks.
(Spisok generalam 1904, lk 671; Haller. Album des estländischen Ritter und Domschule
zu Reval. Reval 1893)
Alexander Emmanuel von Harnackit autasustati kuldmõõgaga (1907).
Sündis 29.11.1881 ukj Harjumaal Kohila vallas.
Üldhariduse omandas Tallinnas Peetri reaalkoolis. Reservlipnik (1905). Esimesest
maailmasõjast võttis osa 129. Bessaraabia polgu koosseisus. Staabikapten 1917. Vene
kodusõja ajal Loodearmees. 1920. aastal teenis lühikest aega Eesti Kaitseväes 3.
diviisi reservpataljonis. Kaupmees. Elas Tallinnas. Suri 16.01.1926 Tallinnas ja maetud
Tallinna Kopli kalmistu Oleviste osale.
(VRSAA F 409, tl 15-761; ERA F 495, N 12, S 168; F 497, N 2, S 642; TLA F 143, N 1, S
315, L 295-296; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi
orden…2004, lk 460)
Voldemar-Erich Hausenit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.11.1916: 23.07.1915 ründas Hausen oma rooduga Tšerni küla lähistel polgu avangardis umbes 50 sakslasest koosnevat varitsust. Rünnaku käigus võeti vange. Avastanud seejärel vasturünnakule tulevad sakslased, viis ta oma roodu uuesti rünnakule ning pärast ägedat lähivõitlust vallutas sakslaste kaevikud.
Sündis 1877. aastal Tartus (teistel andmetel Jamburgis).
1897. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse 92. Petseri polku Narvas. 1901.
aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Enne I maailmasõda teenis Soome
kütipolkudes. 1917. aasta maist 5. Soome kütipolgu komandör. Astunud 1918. aastal
Loodearmeesse, tuli ta juba sama aasta detsembris üle Eesti väkke. Vabadussõja ajal
teenis 1. diviisi ülema abina ja diviisi ülemana. 1920. aastal ülendati
kindralmajoriks. VR I/2 ja VR II/3 kavaler. Heinze teenis Eesti armees kuni 1936. aastani.
1941. aastal siirdus Heinze Saksamaale, kus ta Bad Windsheimis 1968. aastal suri.
(VRSAA F 3319, N 1, S 71; VRK 1984, lk 46; PV 1915, nr 297;
Vojennõi orden…2004, lk 461)
Otto Heinzet autasustati Georgi ordeni 4. järguga . VP 19.10.1916: Selle eest, et ta lahingus 28.05.1916 Volnitši küla juures läbis oma roodu eesotsas vaenlase seitsmerealise okastraattõkke ja lõi austerlased välja nende kaevikuist. Rünnak tõi pöörde lahingu käiku. Võeti 857 vangi (neist 26 ohvitseri) ning saadi sõjasaagiks 5 kuulipildujat.
Samuti autasustati Georgi mõõgaga. VP 20.11.1915: Selle eest, et ta lõi diviisi taandumist kattes 19.05.1915 Köningsgrau ja Letuje külade vahelisel teelõigul oma nelja roodu ja kahe kuulipildujaga põgenema ühe vaenlase pataljoni ja kaks eskadroni.
Sündinud 1893. aastal Tallinnas. Lõpetanud
1913. aastal Paažide korpuse, teenis kaardiväe ratsasuurtükiväes. Staabikapten 1917.
aastal. Võttis osa Vene kodusõjast Loodearmee koosseisus, ülendati polkovnikuks.
Pärast sõja lõppu elas Soomes, Saksamaal ja Austrias ning 1948. aastast alates
Argentiinas. Ajakirja "Vojennõi Bõl" kaastööline. Suri Buenos Aireses 1977.
aasta detsembris.
(Geršelman 1997; Budberg 1968, lk 9; Volkov 2002, lk 127-128; Vojennõi orden…2004, lk 463)
Aleksander von Hoerschelmani autasustati Georgi mõõgaga. VP 26.11.1916.
Sündis 1881. aastal Eestimaa kubermangus.
Üldhariduse omandas Peterburis Aleksandri kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili
suurtükiväekoolis (1901) ja kindralstaabi akadeemias. Enne I maailmasõda teenis 2.
kaardiväe suurtükiväebrigaadis. Võttis osa I maailmasõjast 4. kütidiviisi
staabiülemana. Ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene kodusõjast valgete poolel.
05.01-19.10.1919 oli Kiievi piirkonna staabi mobilisatsiooni osakonna ülem. Elas hiljem
USA-s. Suri 1927. aastal New Yorgis.
(VRSAA F 409, N 1, S 243-236-249, L 133p; S 4900; Volkov 2002, lk 152; Vojennõi orden…2004, lk 481)
Georgi Huecki autasustati Georgi mõõgaga. VP 03.01.1917: Lutski operatsiooni (10.08.-21.09.1915) ja lahingute eest Tšartoriski lähistel.
Sündis 1866. aastal Derbendis. Üldhariduse omandas Bakuu
reaalkoolis ja sõjalise Tbilisi junkrukoolis, mille lõpetas 1888. Teenis 201. polgus.
1913 arvati reservi. I maailmasõja hakul mobiliseeriti. Võttis osa lahingutegevusest
117. diviisi brigaadi ülemana. 1916 lõpul ülendati kindralmajoriks. 1919 sügisel
teenis Ivanov Loodearmees 3. diviisi 1. brigaadi ülemana. Kinnitamata andmetel suri 1920
Narva lähistel tüüfusesse.
(N. Rutõtš. Belõi front generala Judenitša. Moskva 2002, lk 235; Vojennõi
orden… 2004, lk 533)
Pjotr Ivanovi autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 8. armii 06.09.1917.
Sündis 12.03.1872. Pärit Grodno kubermangu
aadlist. Lõpetas Mihhali suurtükiväekooli ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1899). 3.
Mandžuuria armee staabiga võttis osa Vene-Jaapani sõja sõjast. 1914. aasta augustist
"Metsiku ratsaväediviisi" staabiülem. 22.02.1916 nimetati II ratsaväekorpuse
staabiülemaks. 1917. aastal teenis 12. ratsaväediviisi staabiülemana, XXVI korpuse
ülemana ja sügisel lühikest aega 12. armee ülemana. 1917. aasta septembris ülendati
kindralleitnandiks. Võttis osa Vene kodusõjast Valges armees V ratsaväekorpuse ülemana
ja kindral Wrangeli armee ratsaväe inspektorina (22.05-17.09.1920). Pärast kodusõja
lõppu elas lühikest aega Saksamaal, siis Poolas ja Eestis. Suri Tartus 05.07.1929
(Zalesski 2003, lk 720-721)
Kindralstaabi kindralmajor Juzefovitšit on autasustatud Georgi mõõgaga (VP 7.2.1916) ja Georgi ordeni 4. järguga (VP 1.3.1916).
Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars
Sündis 02.05.1844 Virumaal Mõdrikul.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1861. aastal astus sõjaväeteenistusse ja
ülendati samal aastal lipnikuks. Sõjalise hariduse omandas Nikolai ratsaväekoolis ja
Nikolai kindralstaabi akadeemias. Võttis osa sõjategevusest Poolas 1863. aastal ja
Kesk-Aasias 1870. aastatel. 1873. aastal ülendati polkovnikuks ja 1880. kindralmajoriks.
Vene-Türgi sõjas 8. ratsaväediviisi staabiülem. Kindral von Kaulbars võttis osa
1900.-1901. aasta Hiina sõjakäigust, Vene-Jaapani sõjast (II Siberi korpuse ülemana).
Aastatel 1905-1909 oli ta Odessa sõjaväeringkonna ülem. 1894. aastal ülendati
kindralleitnandiks ja 1901. aastal ratsaväekindraliks. I maailmasõja ajal teenis
sõjalennuväe staabis. Võttis osa Vene kodusõjast Vabatahtliku armee koosseisus.
Kindral von Kaulbars suri Pariisis 25.01.1925 (teistel andmetel 25.01.1929).
(Spisok generalam po staršenstvu 1904, lk 131; Volkov 2002, lk 223; Zalesski
2003, lk 286-287; GHdbR Estland I, lk 78)
Alexander von Kaulbarsi autasustati kuldmõõgaga (1874).
Georg von Kister
Sündis 1893. aastal Rakveres. Sapööriohvitser. I
maailmasõjast võttis osa 22. sapööripataljoni koosseisus.Teenis ka 22. inseneripolgus
ja 7. Soome kütipolgus. Pärast Vene kodusõja lõppu taandus koos kindral Peter von
Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse, kus otsis võimalust Eestisse
opteerumiseks. Suri 1972 Nizzas
(ERA F 45, N 1, S 2, S 107; Vojennõi
orden…2004, lk 558; S.
Volkov. Belaja borba na Severo-zapade Rossii. Moskva 2003, lk 661)
Georg von Kisterit autasustati Georgi ordeni 4. järguga, VP 30.12.1915: Asudes 7. Soome kütipolgu juures rajas Rožanka külast idas kõrgendikul 1251 asuva vaenlase positsioonide alla miinigalerii. Oma elu korduvalt ohtu seades viis tööd lõpule ning 05.04.1915 õhkis galeriis 40 puuda pürokseliini. Plahvatus aitas kaasa vaenlase positsiooni vallutamisele. Rünnaku käigus hävitati üks Austria jalaväe pataljon ning saadi sõjasaagiks kuulipildujaid, miinipilduja ja palju püsse. Vastase kontramiinigalerii hävitati, ja Georgi mõõgaga, PAF 10.04.1917: Lahingus 29.-30.05.1916. aastal Strõpa jõe forsseerimisel Polisjuki küla juures juhtis leitnant Kister isiklikult silla ehitustöid. Hoolimata vaenlase ägedast tulest õnnestus sild rajada. Polk ületas jõe ning kindlustas end selle läänekaldal.
Sündis Järvamaal Laupal. I maailmasõjast
võttis osa 2. Tsarskoje Selo kaardiväe kütipolgu koosseisus. 1915. aastal kapten.
(RI 1915, nr 125; Budberg 1968, lk 43;
Vojennõi orden…2004, lk 560)
Viktor Knieperit on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta lahingus 26.08.1914 Kališevo-Kameni küla juures viis oma roodu rünnakule ning lõi vaenlase välja kindlustatud positsioonilt Voitsehovist läänes ning seal lähedal asunud metsast.
Teenis enne I maailmasõda Tallinnas 89. Beloje More
polgus. Maailmasõjast võttis osa 89. ja 272. Gdovi polgu koosseisus. Sai 1915. aasta
kevadel Karpaatides raskesti haavata. Polkovnik 1917. aastal. Opteerus 1920. aastatel
Eestisse. Elas Tallinnas, kus pidas tubakapoodi, oli vene õigeusu Nikolai kiriku nõukogu
esimees. Suri Tallinnas 05.05.1938.
(Tšasovoi 1938, nr 214, lk 22; Vojennõi
orden…2004, lk 574)
Jakov Koretskit autasustati Georgi mõõgaga. VP 02.06.1915. Lahingus Skovronno küla juures 08.12.1914 viis oma roodu eriti rasketes oludes täägirünnakule ja lõi vaenlase välja tema kaevikutest.
Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga. VP 17.10.1915. Lahingus 29.03.1915 kõrgendiku 1133 ründamisel sööstis oma pataljoniga appi vaenlase poolt sisse piiratud sama polgu (89. Bjeloje More polk) teisele pataljonile ja päästis selle hävingust.
Sündis 09.09.1833. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1852. aastal. Võttis polkovnikuna osa
Vene-Türgi sõjast. 1878. aastal ülendati kindralmajoriks. Suri 25.10.1903 Peterburis.
(GHdbR Estland III, lk 146; Spisok general-adjutantam…1878, lk 217)
Alexander Zenon von Korffi autasustati kuldmõõgaga (1877).
Sündis 08.06.1865 Frankfurdis Maini
ääes. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis,
sõjalise Tveri ratsaväekoolis ja Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille lõpetas 1.
järguga. 1904. aastal ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Pärast
seda 213. Orovaiski polgu komandör ja 54. jalaväediviisi staabiülem. 1911. aastast 175.
Baturini polgu ülem. I maailmasõja ajal 1. kütidiviisi ülem. Ülendati
kindralleitnandiks. Suri pärast 1933 (Prantsusmaal?).
(VRSAA F 409, tl 1313; Spisok polkovnikam 1910: 263; Zalesski 2003, lk 325-326; GHdbR
Estland III, lk 153; Vojennõi orden…2004, lk 580)
Paul von Kotzebued autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915: Lahingus Radostavi all 24.-25.08.1914, haaratuna ülekaaluka vaenlase poolt kolmest küljest, viis oma polgu täägirünnakule. Von Kotzebue tõi polgu lahingukorras piiramirõngast välja ja peatas teda jälitava vaenlase. Lahingu käigus saadi sõjasaagiks 18 suurtükki ja 2 kuulipildujat. Paul von Kotzebued autasustati Georgi ordeni 4. järguga (25.04.1916) 175. polgu eduka juhtimise eest.
Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau (1878 krahv)
Sündis 05.07.1848 (1849?). Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Astus sõjaväeteenistusse 1866. aastal. Ohvitseriks ülendati
1869. aastal. Võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1888. aastal ülendati
polkovnikuks, 1898. aastal kindralmajoriks ja 1905. aastal kindralleitnandiks. Teenis
Kaukaasias ja Varssavi sõjaväeringkonna staabis. Suri 07.08.1911 Harjumaal Ravila
mõisas.
(Spisok generalam 1904, lk 734; GHdbR Estland II, lk 156)
Theodor Graf Kotzebue-Pilar von Pilchaud autasustati kuldmõõgaga (1877).
Sündis 06.10.1841 Varssavis. Pärit
Liivimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Nikolai kindralstaabi akadeemia. Ohvitseriks
ülendati 1862. Võttis osa sõjategevusest Poolas 1863-1864 ja Vene-Türgi sõjast
1877-1878. 1875. aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1878. aastal vahvuse eest
polkovnikuks. 1891. aastal 14. tragunipolgu ülem. Kindralmajor. Suri 23.04.1898.
(Spisok polkovnikam 1891, lk 60; GHdbR Livland I, lk 474)
Theodor Paul von Kruedeneri autasustati kuldmõõgaga (1878).
Sündis 19.03.1801 Tallinnas. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. 1829. aastal ülendati rittmeistriks, 1833. aastal
polkovnikuks, 1843. aastal kindralmajoriks ja 1855. aastal kindralleitnandiks. Võttis osa
Vene-Türgi sõjast 1828-1829, Poola sõjast 1830-1831, Ungari sõjakäigust ja Krimmi
sõjast. Lahkus sõjaväeteenistusest 1861. aastal. Alexander von Krusenstiern suri
27.12.1874 Poolas Lublini lähistel Koniuchys.
(Ewert von Krusenstiern. Die Familie von Krusenstiern.
Geschichtliche-Genealogie-Gedenkstatten. Göttingen, 1994, lk 40; GHdbR Estland II, lk 99)
Alexander von Krusenstierni autasustati kuldmõõgaga.
Paul Alexander Konrad von Krusenstiern
Sündis 09.04.1834 Tallinnas. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Ohvitseriks ülendati 1855. aastal. Võttis osa Krimmis
sõjast ja Vene-Türgi sõjast. 1871. aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1881. aastal
polkovnikuks. Aastatel 1877-1883 teenis 3. Kaukaasia kütipataljoni ja 1883-1890 teenis
149. Tšernoje More polgu ülemana. Alates 1890. aastast 77. Tengizi polgu ülem.
Polkovnik Krusenstern suri 08.03.1892 Vladikavkazis.
(Ewert von Krusenstiern, Die Familie von Krusenstiern.
Geschichtliche-Genealogie-Gedenkstätten. Göttingen, 1994, lk 48; GHdbR Estland II, lk
100; Vojennõi orden…2004, lk 350)
Paul Alexander Konrad von Krusenstierni autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1878).
Sündis 1885. aastal Tbilisis. Pärit Eestimaa rüütelkonna
aadlist. I maailmasõja ajal teenis allveelaeval "Krab" vanema ohvitserina.
(Vojennõi orden… 2004, lk 586)
Vladimir von Krusenstierni autasustati Georgi mõõgaga. VP po Morskomu Vedomstvu 19.10.1915.
Sündis 1883. aastal Tallinnas(?).
Poolakas. Üldhariduse omandas Tiflisis. Ohvitseriks ülendati 1905. I maailmasõja ajal
teenis 92. Petseri polgus. 1917. aastal ülendati alampolkovnikuks. 1920. aastate algul
opteerus Eestisse.
(ERA F 497, N 2, S 645, L 485; Vojennõi
orden…2004, lk 596)
Telesof Kutkowskyt autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.12.1916.
Konstantin von Kühn
Sündis 1889. aastal Narvas. Üldhariduse omandas Narva
gümnaasiumis, sõjalise Vladimiri sõjakoolis Peterburis, mille lõpetas 1911. aastal. I
maailmasõjast võttis osa 112. Uralski polgu koosseisus. Kapten 1917. aastal. Vene
kodusõja ajal Loodearmees. Elas pärast selle lõppu Narvas. 1939. aastal siirdus
Saksamaale.
(ERA F 14, N 143, S 4497; F 497, N 2, S 642)
Konstantin von Kühni autasustati kinnitamata andmetel Georgi mõõgaga.
Sündis 28.07.1872 ukj Pärnumaal Enge vallas õigeusu
vaimuliku perekonnas. Üldhariduse omandas Pärnu gümnaasiumis ja Riia vaimulikus
seminaris. 1895. aastal lõpetas Vilno junkrukooli ja 1904. aastal Nikolai Kindralstaabi
Akadeemia. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1911. aastast Nikolai Kindralstaabi Akadeemia
õppejõud. I maailmasõja ajal teenis mitmel pool staapides ning 26. Mogiljovi polgu
ülemana. 1917. aastal ülendati kindralmajoriks. 1921. aastal opteerus Eestisse. Asus
lektorina tööle Kindralstaabi kursustel. 1927. aastal läks kindralmajor Lebedev erru
ning suri Tallinnas 08.01.1935. Maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
(ERA F 1584, N 1, S 130; F 495, N 7, S 2585; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 603)
26. Mogiljovi polgu komandöri Dmitri Lebedevi autasustati Georgi mõõgaga. Tšasovoi 1935, nr 144, lk 20: Vahvuse eest lahingus Narotši järve ääres 1916. aasta märtsis.
Sündis 1871. aastal Narvas. Üldhariduse omandas
vaimulikus seminaris. 1894. aastal lõpetas Peterburi jalaväe junkrukooli. Enne I
maailmasõda teenis 88. ja 92. polgus. 1916. aastal nimetati Lebedev 92. Petseri polgu
komandöriks. 1917. aasta jaanuarist 75. Siberi kütipolgu komandör. Pärast kodusõja
lõppu elas Eestis. Viimased andmed reservkolonel Lebedevi kohta pärinevad 1940. aasta
maist, mil ta osales reservohvitseride sektsioonide ja ohvitseride laskurühingute
vahelisel laskevõistlusel.
(ERA F 495, N 7, S 2586; Vojennõi
orden…2004, lk 603)
Feofan Lebedevi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.12.1916.
Sündis 1881. aastal Tallinnas. 1902. aastal lõpetas
Peterburi jalaväe junkrukooli. Teenis ohvitserina 89. Beloje More polgus (sealhulgas
polgukomandörina). Eestisse naasmise järel teenis Eesti kaitseväes. Pärast
sõjaväeteenistusest lahkumist 1925. aastal töötas Tallinnas kohtutäiturina. 1940.
aastal arreteeriti nõukogude võimu poolt ja mõisteti kontrrevolutsioonilise tegevuse
eest surma.
(ERA F 495, N 7, N 2711; ERAF F 130, S 13305E;
Vojennõi orden…2004, lk 606)
Nestor Ležnevskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 02.06.1915: Lahingus 08.12.1914 Skovronno kindlustuse juures lõi ta osaga oma roodust vaenlase välja selle kaitsepositsiooni esimese liini kaevikutest. Rünnaku käigus võeti 200 vangi, vaenlane põgenes. Teda autasustati ka Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.
Konstantin Liring
Sündis 1888. aastal Tartus. Kodune
haridus. 1912.aastal lõpetas Tshugujevi sõjakooli. Võttis 24. sapööripataljoni
koosseisus osa I maailmasõjast. Püüdis 1920.aastal opteeruda Eestisse.
(VRSAA, F 408, N 1, S 14366, spisok 19306, L 10p-11; ERA F 36 N 2 S 9507; Vojennõi orden…2004, lk 611)
Konstantin Liringit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 30.09.1915: 22.04.1915 sai alamleitnant Liring käsu formeerida eri polkude sõduritest rood ja viia see kõrgendikule Bržezovi küla juures, et takistada vaenlase ratsaväe läbimurret Zmigorod-Kontõ maanteel. Liringi juhitud rood lõi vaenlase rünnaku tagasi.
Konstantin Benjamin von Lytke (krahv)
Sündis 01.02.1873 Eestimaal Avanduse mõisas. I
maailmasõjas polkovnik kaardiväe Preobraženski polgus. Langes augustis 1915 Vilniuse
all.
(Budberg 1968, lk 16; GHdbR Estland III, lk 306;
Vojennõi orden…2004, lk 612)
Konstantin Graf von Lytket autasustati Georgi ordeni 4. järguga (VP 26.11.1916) ja Georgi mõõgaga (VP 03.02.1915).
Sündis 29.12.1882 ukj Raplas. Rahvuselt rootslane.
Üldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis, sõjalise Mihhaili suurtükiväekoolis, mille
lõpetas 1905. aastal. Pärast seda teenis Viiburi kindluse suurtükiväes. Võttis osa I
maailmasõjast ja Vene kodusõjast (Loode armees üksiku suurtükiväedivisjoni 2. patarei
ülem). Elas 1920. aastatel Eestis. Alandati kaptenist (alamkaptenist?) reameheks eesti
keele puuduliku oskuse tõttu. Suri 19.03.1940 Sao Paulos.
(VRSAA F 409, tl 7733, tl 324-998, tl 327; VRSAA F 40298, N 1, S 67, L 252p; J. Pihlaku
andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 626)
Axel-Voldemar Malmi autasustati Georgi mõõgaga. VP 23.01.1917: 11.-12.03.1916, 79. jalaväediviisi rünnaku ajal Augustinhofi folvarkile asus mortiiripolgu 2. divisjoni staabikapten Malm 314. Novooskolski jalaväepolgu kaevikuis ja juhtis vaenlase ägedat suurtüki- ja kuulipildujatuld trotsides oma patarei tuled. Selle tulemusena purustati vaenlase kaevikud ja hävitati kuulipilduja patarei, kergendades tunduvalt meie jalaväe edasiliikumist, mis toimus äärmiselt rasketes tingimustes.
Sündis 1836. aastal Saaremaal Mustjalas.
Sõjaväeteenistusse astus 1852. aastal. 1858. aastal lõpetas Mihhaili suurtükiväekooli
lipnikuna ja astus kohe Mihhaili suurtükiväe akadeemiasse. 1861. aastal lõpetas
akadeemia ja määrati ratsasuurtükiväkke. 1872. aastal kapten 2. kaardiväe
ratsasuurtükiväe brigaadis. Võttis osa sõjategevusest Turkestanis (Kokandi khaani
vastu) ja Vene-Türgi sõjast 1877-1878. 1874. aastal ülendati polkovnikuks ja 1886.
aastal kindralmajoriks. 1891. aastast 3. suurtükiväebrigaadi ülem ja 1895-1901 XIII
armeekorpuse suurtükiväe ülem. 1896. ülendati kindralleitnandiks ja 1906. aastal
suurtükiväekindraliks. Aleksandri haavatute komitee liige. Kindral Masing suri
Peterburis 1911. aastal.
(VRSAA F 409, tl 317-543)
Mihhail Masingit autasustati Georgi ordeni 4. järguga Hodzhenti kindluse vallutamisel ilmutatud vahvuse eest (1866).
Sergei Mathiesen
Sündis 1892. aastal Peterburi kubermangus. 1917. aastal
alamleitnant. 1921. aastal tuli Soomest Eestisse. Hilisem saatus teadmata. Tõenäoliselt
läks Nõukogude Venemaale.
(ERA F 957, N 16, S 8)
Sergei Mathiesenit autasustati kinnitamata andmetel Georgi mõõgaga.
Sündis 1871. aastal Tsarskoje Selos.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Kiievi Vladimiri
kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili sõjakoolis, suurtükiväeakadeemias ja ohvitseride
täienduskursustel. Sõjaväeteenistusse astus 1890. aastal. Alamleitnandiks ülendatud
1893. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. Teenis ohvitserina 19.
ratsasuurtükiväe patareis, 1. kaardiväesuurtükiväe brigaadis. 1899. aastal lõpetas
Mihhaili suurtükiväe akadeemia ja 1908. aastal suurtükiväeohvitseride
täienduskursused. Samal aastal ülendati alampolkovnikuks ja 1913. aastal polkovnikuks.
Enne I maailmasõda teenis 2. grenaderi suurtükibrigaadis, 39. suurtükibrigaadis ja 1.
Turkestani suurtükibrigaadis. 1914. aasta augustis määrati 27. jalaväediviisi 1.
raskesuurtükibrigaadi 3. divisjoni ülemaks. Võttis osa I maailmasõjast, ülendati
polkovnikuks. Vene revolutsiooni järel elas Balkanil. Suri 1932. aastal Jugoslaavias.
Ignaz von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 34-134, tl 93-987, 96-988; Volkov 2002, lk 295)
Boris von Maydelli autasustati kuldmõõgaga vahvuse eest Vene-Jaapani sõjas VP 01.03.1906.
Sündis 1874. aastal Tsarskoje Selos.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Kiievi Vladimiri
kadetikorpuses, sõjalise Mihhaili suurtükiväe koolis, suurtükiväe akadeemias ja
suurtükiväeohvitseride täienduskursustel. 1893. astus Mihhaili sõjaväekooli, mille
lõpetas 1895. aastal alamleitnandina. 1901. aastal lõpetas Mihhaili suurtükiväe
akadeemia. Enne I maailmasõda teenis 1. kaardiväe suurtükiväebrigaadis ja 48.
suurtükiväebrigaadis. 1910. aastal ülendati polkovnikuks. I maailmasõja hakul
Edelarindel 10. suurtükiväebrigaadi 2. divisjoni ja brigaadi ülem. Alates 25.10.1915
oli 26. suurtükiväebrigaadi ülem. I maailmasõja lõpul kindralleitnant. Vene kodusõja
ajal Denikini ja Wrangeli armees. Pärast Vene kodusõda siirdus Jugoslaaviasse, oli
Laibachi (Lubljana) ülikoolis keemia professor. Ignaz von Maydell suri 23.12.1930
Laibachis/Ljubljanas (Jugoslaavia). Boris von Maydelli vend.
(VRSAA F 409, tl 170-548; Volhov 2002, lk 296;
Vojennõi orden…2004, lk 620)
Ignaz von Maydelli autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.03.1915.
Sündis 1880. aastal Nikolajevis. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. 2. järgu kapten. I maailmasõja ajal teenis Balti mere
laevastikus.
(Vojennõi orden… 2004, lk 621)
Vladimir von Maydelli autasustati Georgi mõõgaga. VP 16.01.1917.
Bogdan Theofil von Meyendorff
Sündis 14.08.1838 Harjumaal Kumnas. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. 1856. aastal lõpetas Paažide korpuse ja määrati ratsakaardiväe
polku. 1861. aastal ülendati staabikapteniks. Võttis osa sõjategevusest Kaukaasias.
1862. aastal ülendati vahvuse eest kapteniks ja 1867. aastal polkovnikuks. 1870-1874 oli
15. Tveri tragunipolgu komandör. Võttis osa Vene-Türgi sõjast kaardiväe husaaripolgu
ja 2. ratsadiviisi 2. brigaadi ülemana. Ülendati vahvuse eest kindralmajoriks. Alates
1884. aastast 2. ratsadiviisi ülem. 1886. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1898
ratsaväekindraliks. 1901. aastal kindraladjutant. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I
maailmasõja ajal tegev Maria haavatute komitees. Theofil von Meyendorff suri 18.10.1919
Mihailovskojes Moskva lähedal ja on maetud Novodevitši kalmistule.
(Marvin Lyons. Biographical Dictionary of the Corps of Pages; GHdbR Livland I, lk 517)
Feofil von Meyendorffi autasustati kuldmõõgaga Vene-Türgi sõja eest. Vene-Jaapani sõja eest pälvis ta Georgi ordeni 4. järgu ja briljandid kuldmõõga juurde.
Sündis 1889. aastal Tallinnas (?).
Üldhariduse omandas Tallinna kubermangugümnaasiumis. 1909. aastal lõpetas Pauli
sõjakooli. Enne I maailmasõda teenis kaardiväes. I maailmasõja ajal 90. Onega polgus.
1917. aasta veebruaris viidi üle 76. Siberi kütipolku. 1917. aastal ülendati kapteniks.
1917. aasta detsembris valiti 76. Siberi kütipolgu ülemaks. Vene kodusõjas teenis
Punaarmees. 1921. aastal opteerus Eestisse. 1939. aastal sõitis Saksamaaale.
(ERA F 495, N 7, S 3303; F 497, N 2, S 643, L 259; TLA F 1376, N 1, S 161; Vojennõi orden…2004, lk 640).
Hans von Mickwitzi autasustati Georgi mõõgaga. VP 15.11.1916: Polanina-Vestlinska kõrgendiku vallutamise eest 18.05.1915. aastal.
Sündis 1865. aastal Liivimaa kubermangus
kaupmehe pojana. Üldhariduse omandas Hersoni reaalkoolis, sõjalise Jelizavetgradi
ratsaväekoolis. Sõjaväeteenistusse astus 1885. aastal. 1902. ülendati rittmeistriks ja
1910. alampolkovnikuks. I maailmasõja ajal teenis 8. tragunipolgus, ülendati
polkovnikuks.
(VRSAA F 408, N 1, S 11749, spisok 12-511, L 2p;
Vojennõi orden…2004, lk 650)
Paul Moritzat autasustati Georgi mõõgaga. VP 09.06.1915: Lahingus 03.-04.10.1914. aastal Utrati jõe piirkonnas lõi jalastunud divisjoniga vaenlase osava manöövri abil välja Pasikoni(?) folvarkist ja hoidis seda kuni abi saabumiseni enda käes.
Sündis 1880. aastal Rakveres. Kaadriohvitser.
Sõjaväeteenistuses 1899. aastast ja ohvitser 1901. aastast. Polkovnik Izmailovo
kaardiväe polgus. Vene kodusõja ajal Vabatahtlikus armees. Tapeti 1919. aastal. Budbergi
andmetel lasti 1919. aastal Groznõis enamlaste poolt maha.
(ERA F 1584, N 1, S 14, L 62p; Budberg 1968, lk 23; Volkov 2002, lk 334; Vojennõi orden…2004, lk 654)
Nicolai von Muffelit autasustati Georgi mõõgaga.
Sündis 1880. aastal. Leedulane. Üldhariduse
omandas Tartu reaalkoolis ja Tartu ülikoolis. 1904. aastal lõpetas Odessa junkrukooli. I
maailmasõjast võttis osa 95. Krasnojarski ja 99. Ivangorodi polgu ning 9. soomusautode
divisjoni koosseisus. 1917. aasta aprillist 99. polgu komandör, sama aasta oktoobris
ülendati polkovnikuks. Vene kodusõja ajal teenis Ukraina armees. 1920. aastate algul
opteerus Eestisse. Teenis aastatel 1920—1923 Eesti armees. 1939. aastal siirdus
Saksamaale.
(ERA F 495, N 7, S 3542; EAA F 402, N 1, S 18603;
Vojennõi orden…2004, lk 657)
Nikolai Narkevitšit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 07.10.1915: Selle eest, et ta lahingus 07.12.1914 Staro-Karolini küla juures lõi tagasi kolm vaenlase rünnakut. 8. detsembril, kui kõik ohvitserid olid rivist välja langenud, võttis pataljoni juhtimise üle ja lõi tagasi kahe Saksa rügemendi rünnaku. Viimati mainitud lahingu käigus võeti vange ja trofeesid.
Heinrich Carl Timoleon von Neff (eesnimi ka Rikko)
Sündis 14.10.1880 ukj Virumaal Muuga mõisas.
1900. aastal lõpetas Paažide korpuse. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I
maailmasõjast. 1915. aastal polkovnik 4. kaardiväe kütipolgus. 1917. aastal nimetati
463. Krasnoholmi polgu komandöriks. Vene kodusõja ajal teenis Loodearmee staabis.
Pärast viimase likvideerimist tuli Eestisse. Von Neff suri 1951. aastal Ida-Friisimaal.
(ERA F 495, N 7, S 3555; Budberg 1968, lk 51, Rutõtš 2002, lk 280-285; J. Pihlaku
andmekogu; GHdbR Estland III, lk 173; Vojennõi
orden…2004, lk 662)
Heinrich von Neffi autasustati Georgi mõõgaga (VP 03.01.1915) vapruse eest lahingus 21.09.1914 Opatowi lähistel ja Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest Stohodi jõel 15.07.1916.
Theodor von Nieroth (ka Fedor)
Sündis Peterburis 20.06.1871. aastal.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Pärast Paažide korpuse lõpetamist (1892) teenis
kaardiväe ratsapolgus. 1907. aastal ülendati polkovnikuks. 1911. aastal nimetati von
Nieroth 16. husaaripolgu ja järgmisel aastal kaardiväe tragunipolgu ülemaks. I
maailmasõja ajal sama polgu komandör. 1915. aasta jaanuarist 2. kaardiväe ratsadiviisi
2. brigaadi ülem. Võttis osa Vene kodusõjast Vabatahtliku armee koosseisus. Kindral von
Nieroth suri Prantsusmaal 26.03.1952. aastal
(VRSAA F 409, tl 330-430; Spisok polkovnikam 1910, lk 840; Budberg 1969, lk 63; Volkov
2002, lk 346; GHdbR Estland II, lk 153; Vojennõi
orden…2004, lk 667)
Theodor von Nierothi autasustati Georgi mõõgaga. VP 10.01.1915. Lahingus 01.08.1914. aastal Schirwindti lähistel Ida-Preisimaal lõi oma polgu ja kaardiväe suurtükiväe patareiga tagasi vaenlase ratsaväebrigaadi rünnaku. Nieroth sai selles lahingus haavata, kuid jäi rivvi.
Sündis 1865. aastal. Lõpetas Paažide
korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1902. aastal ülendati polkovnikuks ja 1908.
aastal kindralmajoriks. Enne I maailmasõda teenis Peterburi sõjaväeringkonna staabis. I
maailmasõja ajal oli 2. Soome kütidiviisi ülem, ülendati kindralleitnandiks. 1917.
aastal teenis VI korpuse ülemana ja alates 09.09.1917 teenis 1. armee juhatajana. Astus
1918. aastal Punaarmeesse ja määrati Volgaäärse sõjaväeringkonna ülemaks
(vojenruk). Teenis hiljem Koltšaki juures. Suri 1921. aastal Verheudinskis.
(VRSAA F 409, tl 359-268, tl 342-586; Spisok generalam 1909, lk 795; Zalesski
2003, lk 456-457; Vojennõi orden…2004, lk 669)
Vladimir von Nottbecki autasustati Georgi mõõgaga 2. Soome kütibrigaadi juhtimise eest. VP 21.05.1915: Lahingus 27.08.1914 Lycki linna lähistel Ida-Preisimaal lõi Vladimir von Nottbeck oma brigaadiga terve päeva jooksul tagasi ülekaaluka vaenlase rünnakud, millega andis korpuse ülejäänud osadele võimaluse liikuda Lyckist Grajewo suunas.
Sündis 30.05.1860. aastal Peterburis.
Pärit Saaremaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Nižni-Novgorodi
kadetikorpuses ja sõjalise Nikolai ratsaväekoolis. Ohvitseriks ülendati 1880. aastal.
Teenis mitmel pool staapides. 1904. aastal Mandžuuria armee staabis adjutant. Samal
aastal ülendati polkovnikuks. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1906. aastast Tauria
palee valvemeeskonna ülem. 1910. aastal ülendati kindralmajoriks. Suri Moskvas 1920.
aastal.
(Spisok generalam 1910, lk 98; GHdbR Oesel, lk 260)
Vladimir von Osten-Sackenit autasustati kuldmõõgaga (1905).
Sündis 17.10.1884 ukj Lätis (Vitebski
kub). Üldhariduse omandas Riia linnakoolis, sõjalise Vilno sõjakoolis (1907) ja Nikolai
kindralstaabi akadeemias (1911-1914). Enne I maailmasõda teenis 8. Moskva grenaderipolgus
ja Kaukaasia armee staabis. 1914. aasta oktoobrist IV ratsakorpuse staabis vanem adjutant.
Kuni üleviimiseni läti kütivägedesse 1916. aasta veebruaris teenis 4. Turkestani
kütibrigaadi ja 55. jalaväe diviisi staapides. 1917. aastal 2. Läti kütibrigaadi
vanemadjutant, staabiülem, ülendatud kindralstaabi alampolkovnikuks. Sama aasta
septembris viidi üle 12. armee staapi. Pärast enamlaste võimuletulekut varjas ennast
Venemaal. 19.12.1918. tuli läbi rinde Eestisse. Võttis osa Vabadussõjast Eesti vägede
koosseisus (01.07-10.10.1919 oli 2. diviisi staabis). Suri 05.06.1949 (12.07.1949?) aastal
Riias. Maetud Riia Rainise kalmistule.
(ERA F 495, N 7, S 3800; Latvijas armijas augustakie virsnieki 1918-1940. Riia, 1998,
lk 352-353; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi
orden…2004, lk 671)
Voldemar Ozolsit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 28.08.1917: Lahingute ajal Babiti järve piirkonnas 23.-25.12.1916. viis kindralstaabi kapten Ozols läbi rea luureretki, mille käigus saadud andmete põhjal koostati 25.12. rünnaku plaan. Kui 2. Läti kütibrigaad oli murdnud läbi vaenlase traattõketest Mangeli metsast läänes, paigutas Ozols ohtlikusse lõiku läbimurdekohast kagus 10. Siberi kütipolgu pataljoni, mis hiljem päästis 2. Läti kütibrigaadi ümberpiiramisest. 25.12. öösel viis kapten Ozols 53. Siberi kütipolgu ja 3. Läti kütipolgu rünnaku lähtepositsioonidele. Umbes 5-verstane teekond kulges läbi külmunud soo ja toimus vaenlase risttule all.
August-Hermann Parre (ka
Herman, sündinud Pari, ka Pare)
Sündis 24.12.1883 ukj Virumaal Maidla vallas Venoja
külas. Lätlane. Üldhariduse omandas Tallinna reaalkoolis. I maailmasõja puhkedes
mobiliseeriti ja määrati 1. Soome kütipolku. Ohvitseriks ülendati 1914. aasta
septembris. 1917. aastal staabikapten. Elas pärast sõda Eestis. Viimased andmed
pärinevad 1943. aastast, mil elas Kärdlas.
(ERA F 497, N 2, S 644, L 29; J. Pihlaku andmekogu;
Vojennõi orden…2004, lk 683)
Herman Parret autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 05.11.1915: Selle eest, et ta tungis ööl vastu 16.11.1914 koos 125 vabatahtlikuga vaenlase tagalasse külvates seal käsigranaate pildudes paanikat. Rünnaku käigus võeti vangi 13 ohvitseri ja 464 sõdurit.
Pärit Kuramaa rüütelkonna aadlist, sündis 03.07.1863
Tallinnas. Pärast Mereväe korpuse lõpetamist (1886) teenis Kaspia flotillis ning Musta
mere, Vaikse ookeani ja Balti mere laevastikes. Võttis osa Hiina sõjakäigust ja
Vene-Jaapani sõjast. 25.01.1910 määrati 1. järgu kapten parun F. Raden 1. järgu
ristleja "Askold" komandöriks. Sama aasta augustis tagandati ta sellelt kohalt
ja anti 1911. aastal riigiraha raiskamise eest kohtu alla. F. Raden mõisteti Vladivostoki
sõjamerekohtu otsusega 3,5 aastaks vangi, kust vabanes 1912. aasta detsembris. I
maailmasõja ajal avaldas F. Raden korduvalt soovi uuesti teenistuse astuda, kuid alles
1916. aasta veebruaris määrati ta uuesti teenistusse, jalaväkke 205. Šimanski polku.
1917. aasta novembris ülendati F. Raden kindralmajoriks ja 27.01.1917 määrati ta 82.
Dagestani polgu komandöriks. 1918-1919 teenis F. Raden Balti landesveeris, võttis osa
sõjategevusest Tukumsi ja Miitavi all. Pärast Riia vallutamist astus ta vürst Anatoli
von Lieveni väesalka, kus teenis algul roodukomandöri, hiljem polguülema abina. Pärast
alampolkovnik Eduard Kanepi lahkumist 17. Liibavi polgu ülema kohalt 1919. aasta juulis
nimetati F. Raden selle polgu ülemaks. 17. Liibavi polguga osales Loodearmee sügiseses
pealetungis Petrogradile. F. Raden langes lahingus Russkoje Koporje küla juures
25.10.1919. Parun N. von Budbergi väitel kandis F. Raden oma viimases lahingus
mundrikuuel Georgi ordenit.
(N. Rutõtš 2002, lk 320-322; Orden Svjatogo… 2004, lk 365).
Leitnant Ferdinand Radenit autasustati Georgi ordeni 4. järguga (24.08.1900) bokserite ülestõusu ajal Pekingi diplomaatilise kvartali kaitsmisel ilmutatud vapruse eest.
Sündis 19.08.1860. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist.
Lõpetanud Paažide korpuse (1881) ja Nikolai kindralstaabi akadeemia (1887). Pärast
akadeemia lõpetamist teenis mitmel pool staapides. 1901-1905 teenis 24. tragunipolgu ja
kaardiväe kürassiiripolgu ülemana. Kindralleitnant (1908). Enne I maailmasõda teenis
ta 10. ratsaväediviisi ja 2. kaardiväe ratsaväediviisi ülemana. 1914. aasta
detsembrist 6. armee staabiülem. I maailmasõja ajal teenis G. von Rauch veel 2. ja 1.
ratsakaardiväe korpuse ning 2. kaardiväe korpuse ülemana. 1917. aasta aprillis arvati
reservi. Ratsaväekindral (10.06.1917). 1918. aasta juunis G. von Rauch arreteeriti, kuid
vabanes peagi ja põgenes Ukrainasse. 1920. aastal siirdus ta koos Wrangelli armee
riismetega Türki. Kindral G. von Rauch suri 30.11.1936 Konstantinoopolis.
(K. Zalesski. Kto bõl kto v Pervoi mirovoi voine. Moskva 2003, lk 514-515;
Orden Svjatogo… 2004, lk 720)
Kindralleitnant Georg von Rauchi autasustati Georgi
mõõgaga (VP 18.01.1915).
Sündis 1893. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist.
Võttis osa I maailmasõjast Tekini ratsapolgu koosseisus. Staabirittmeister.
(Vojennõi orden…2004, lk 723)
Otto-Magnus von Rennenkampffi autasustati Georgi
ordeni 4. järguga. VP 2.02.1916.
Sündis 07.04.1854 Konuvere mõisas.
Üldhariduse omandas Tallinnas Toomkoolis, sõjalise hariduse Helsingi junkrukoolis ja
Nikolai kindralstaabi akadeemias, mille lõpetas 1882. aastal. Kornetiks ülendatud 1873.
aastal. Teenis 4. Gluhhovi tragunipolgus ja 5. Leedu ulaanipolgus. Pärast akadeemia
lõpetamist teenis Varssavi, Kaukaasia ja Vilno sõjaväeringkondade staapides. 1890.
aastast 14. ratsaväediviisi staabiülem. 1895. aastast 36. tragunipolgu ülem ja 1899.
aastast Taga-Baikali sõjaväeringkonna staabis. Võttis 1. ratsaväebrigaadiga osa Hiina
sõjakäigust ja Vene-Jaapani sõjast (Taga-Baikali kasakadiviisi ülemana). 1901. aastal
ülendati kindralmajoriks. Pärast Vene-Jaapani sõda oli VIII Siberi korpuse ülem,
alates 1906. aasta juunist III Siberi korpuse ülem. 1911-1913 III armeekorpuse ülem.
1910. aastal ülendati ratsaväekindraliks ja 1912. aastal kindraladjutandiks. 1913-1914
oli kindral Rennenkampff Vilno sõjaväeringkonna ülem. I maailmasõja hakul võttis 1.
armee ülemana osa Ida-Preisimaa operatsioonist. Pärast seda erus. Kindral Rennenkampff
mõrvati enamlaste poolt Taganrogis 1918. aasta aprillis.
(Spisok generalam 1909 lk 163; Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960.
Köln-Wien, 1970; GHdbR Estland III, lk 209; Vojennõi orden ...2004, lk 163)
Paul von Rennenkampffi autasustati Georgi ordeni 3. (VP 22.12.1900: Tsitsikari ja Girini vallutamisel ilmutatud vahvuse eest, lahingus võtsid Vene väed trofeena 122 suurtükki) ja 4. järguga (1900) ning kuldmõõgaga (1906).
Kaadriohvitser. Võttis osa I maailmasõjast 91. polgu
koosseisus. Staabikapten. Elas pärast Vabadussõda Eestis. Suri 1941.
(Vojennõi orden… 2004, lk 738; S.
Zirin. Ob'edinenie i sud'bõ severo-zapadnikov na tšužbine. Rmt: Beloe
dviženije na Severo-zapade i sud'bõ ego utšastnikov. Pskov (Pihkva), 2004. Lk
122)
Roman Sadovskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 26.01.1917.
Sündis 22.10.1843 Luugas. Pärit Eestimaa
rüütelkonna aadlist. Jalaväekindral. Võttis osa Vene-Türgi sõjast (80. polgu
ülemana Kaukaasia rindel) ja Vene-Jaapani sõjast. Hiljem teenis 1. kaardiväe
jalaväediviisi, XXII korpuse ja Kaasani sõjaväeringkonna ülemana. 1908. aastast Kiievi
sõjaväeringkonna staabis. I maailmasõja ajal oli kindral von Salza 4. armee ülem ja
Petrogradi kindluse komandant. Suri 09.03.1916 Petrogradis.
(Spisok generalam 1904, lk 495; Zalesski 2003, lk 246-248; GHdbR Estland I, lk
245)
Anton von Salzat autasustati Georgi ordeni 4. järguga (1878).
Sündis 1881. aastal Tveri kubermangus. Lõpetanud Mereväe
kadetikorpuse ja miini-ohvitseride klassi Kroonlinnas. Võttis ristlejal
"Varjag" osa Vene-Jaapani sõjast. Alates 1906. aastast teenis Helsingi
sädetelegraafijaamas ning alates 1911. aastast kuni I maailmasõja lõpuni Tallinnas
Peeter Suure merekindluses. Vabadussõja ajal teenis 2. järgu kapten A. Schilling
Loodearmees. Elas pärast sõja lõppu Tallinnas, kus 21.03.1933 suri.
(ERA F 495, N 7, S 5484; Vojennõi orden…2004, lk 367)
Alexander Schillingit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 23.02.1905.
Theodor Schmidt von der Launitz
Sündis 1894. aastal Eestimaa kubermangus.
Pärit Kuramaa kubermangu aadlist. Üldhariduse omandas Tallinnas Nikolai gümnaasiumis,
sõjalise Tveri ratsaväekoolis, mille lõpetas 01.10.1914. Võttis osa I maailmasõjast
9. Kiievi husaaripolgu koosseisus. 1916. aastal ülendati staabirittmeistriks. 1917. aasta
mais komandeeriti Gattšina lennukooli. 01.03.1918 oli endiselt Gattšina lennukoolis.
Kuulus Gattšina ohvitseride salaorganisatsiooni, kuid arreteeriti varsti
antibolševistliku tegevuse pärast. 1918. aasta juulis põgenes koos teiste Gattšhina
lennukooli ohvitseridega Kaasanisse, kus astus algul tšehhide-slovakkide teenistusse,
kuid läks hiljem üle Rahvaarmeesse. Vene kodusõja ajal teenis Koltšaki staabis.
(VRSAA F 40215, N 2, S 217, L 201-204p;
Vojennõi orden…2004, lk 843)
Theodor Schmidt von der Launitzit on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 31.12.1916.
Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmann
Sündis 18.08.1888 Tallinnas. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Õppis Tartu ülikoolis õigusteadust. 1907. aastal astus
sõjaväeteenistusse ja sooritas aasta hiljem reservlipniku eksami. Võttis osa I
maailmasõja lahingutest Poolas ja Galiitsias 306. polgu roodu- ja pataljoniülemana. Sai
kolm korda haavata ja langes 10.07.1915 vangi. Võttis Balti pataljoni koosseisus osa
Vabadussõjast.
(ERA F 495 N 7 S 5526; GHdbR Estland I, lk 267;
Vojennõi orden…2004, lk 846)
Otto-Wilhelm-Oskar von Schulmanni on autasustatud Georgi mõõgaga. VP 24.01.1917.
Alfred Siefers
Sündis 1889. aastal Tartus. Üldhariduse omandas Tartu
reaalkoolis. Reservlipnik. I maailmasõjast võttis osa 179. Ust-Dvinski polgu koosseisus.
Staabikapten 1917. Vene kodusõja ajal võitles valgete poolel. 1921. aastal evakueerus
koos Wrangeli armee riismetega Konstantinoopolisse. 1920. aastatel elas Eestis (Tartus?).
Viimased andmed Siefersi kohta pärinevad 1927. aastast, mil ta viibis kahekuulistel
kordusõppustel.
(ERA F 495, N 7, S 5277; F 497, N 2, S 644, L 443; Postimees 1916, nr 246; RI 1917, nr
122; Vojennõi orden…2004, lk 753)
Alfred Siefersit autasustati Georgi mõõgaga. VP 11.03.1917. Lahingus 31.05.1915 Zapalovi küla juures kattis Siefersi rood Vene vägede taandumist Ljubatševski jõe paremale kaldale lüües edukalt tagasi kõik vaenlase rünnakud. Saanud taandumiskäsu, hävitas ta üle jõe viiva silla, peatades sakslaste edasiliikumise. Siefers ise sai selles lahingus haavata ja põrutada.
Sündis 17.02.1869. Pärit Liivimaa rüütelkonna aadlist.
Lõpetanud Paažide korpuse ja Nikolai kindralstaabi akadeemia. 1909. aastal ülendati
polkovnikuks. I maailmasõjast võttis osa Semjonovi kaardiväepolgu ja 1. Narva
koosseisus. Ülendati kindralmajoriks. Sievers hukati Leningradis 1928. aastal.
(Spisok polkovnikam 1910, lk 1218; Budberg 1969, lk 21; GHdbR Livland I, lk 290; Vojennõi orden…2004, lk 750)
Jakob von Sieversit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 14.06.1915: Lahingus 13.10.1914. aastal hõivas Sieversi juhitud kaardiväe Semjonovi polgu pataljon vaenlase tagalas asuva Tsernoi Ljasi (?) küla, mille tagajärjel õnnestus vaenlane sisse piirata. Vaenlasele appirutanud kolonni paiskas pataljon pärast täägivõitlust tagasi.
Georg Carl Wilhelm von Stackelberg
Sündis 16.02.1851 Peterburis. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Paažide korpuse, ohvitseriks ülendati 1869.
aastal. Võttis osa sõjategevusest Kesk-Aasias 1873-1876, Vene-Türgi sõjast 1877-1878,
sõjategevusest Hiinas 1900-1901 ja Vene-Jaapani sõjast 1904-1905. Teenis ohvitserina 25.
tragunipolgus (1886-1890), Taga-Kaspia kasakabrigaadis (1890-1897) ja 15. kasakadiviisis
(diviisi ülem 1897-1899). 1878. aastal ülendati polkovnikuks, 1890. kindralmajoriks,
1899. kindralleitnandiks ja 1907. ratsaväekindraliks. Võttis osa Hiina sõjakäigust 10.
ratsaväediviisi ülemana. Pärast seda 2. Siberi korpuse ja 1. ratsakorpuse ülem
(1901-1904). Vene-Jaapani sõjas 1. Siberi korpuse ülem. 1905. aasta märtsist Aleksandri
haavatute komitee liige. Suri 16.03.1924 Tartus.
(Spisok generalam 1901, lk 68; GHdbR Estland I, lk 325;
Vojennõi orden…2004, lk 367)
Georg von Stackelbergi autasustati kuldmõõgaga (1873) ja Georgi ordeni 4. järguga (1905).
Johannes Alexander Maximilian Wolter von Stackelberg
(ka Johann)
Sündis 30.10.1871 Novgorodis. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas 1. kadetikorpuses, sõjalise Pauli
sõjakoolis, mille lõpetas 1892. aastal. Võttis osa Vene-Jaapani ja I maailmasõjast.
1915. aastal alampolkovnik 145. Novotšerkasski polgus. Suri novembris 1922 Peterburis.
(VRSAA F 400, N 9, S 34895, L 22p-23; GHdbR Estland I, lk 356; Vojennõi orden…2004, lk 844)
Johan von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 01.09.1915: Lahingus Bolehovi linna lähistel 15.05.1915 viis oma pataljoni täägirünnakule, vallutades ainsagi lasuta kolm vaenlase kaevikuteliini. Rünnaku käigus saadi sõjasaagiks 2 kuulipildujat. 17.05. viis alampolkovnik S. oma pataljoni rinnuni jões sumades rünnakule, lõi vaenlase välja tema positsioonidelt, kus ennast pärast seda kindlustas. Johan von Stackelbergi autasustati ka Georgi mõõgaga. VP 02.06.1915.
Maximilian Karl Emmanuel von Stackelberg
Sündis 29.05.1865 Iževskis. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Lõpetanud Nižni-Novgorodi krahv Araktšejevi
kadetikorpuse ja Mihhaili suurtükiväekooli 1. järgus (1884). Teenistusse astus 1883.
aastal. Teenis ohvitserina 28. suurtükiväebrigaadis. Püüdis kahel korral (1888. ja
1889) edutult astuda kindralstaabi akadeemiasse. 1898. aastal ülendati kapteniks ja 1903.
viidi üle 3. suurtükiväebrigaadi. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. 1905. aastal
ülendati alampolkovnikuks. 1913. aastal lõpetas suurtükiväeohvitseride
täienduskursused. Samal aastal ülendati polkovnikuks ja määrati uuesti 28. brigaadi,
seekord 2. divisjoni ülemaks.
(VRSAA F 409, N 1, tl 570 (1914); GHdbR Estland I, lk 300;
Vojennõi orden…2004, lk 844)
Maximilian von Stackelbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 21.08.1915: Vapruse eest lahingus 16.-18.03.1915.
Robert Berend Konstantin Alexander Stael von Holstein
Sündis 12.04.1892. aastal Tallinnas. Võttis I
maailmasõjast osa kaardiväe Grodno husaaripolgu koosseisus. Kornet. Langes Galiitsias
Buszaczis 03.05.1915 Horodenko all saadud haavadesse.
(VRSAA F 409, N 1, tl 6539; GHdbR Estland I, lk 369;
Vojennõi orden…2004, lk 769)
Robert Stael von Holsteini autasutati postuumselt Georgi ordeni 4. järguga. VP 23.05.1916: Lahingus Gorodenko lähistel 28.05.1915 tungis kornet Stael von Holstein oma initsiatiivil vaenlase tagalasse. Läbinud kõik 5 vaenlase kaevikuteliini, piirati ta sisse. Ettepanekule alla anda, vastas Stael von Holstein keeldumisega, jätkates tulistamist kuni viimase padrunini.
Aleksei von Stubendorff
Sündis 1877. aastal. Lõpetanud Paažide
korpuse ja kindralstaabi akadeemia (1904). Alamleitnandiks ülendati 1896.,
alampolkovnikuks 1909. ja polkovnikuks 1912. aastal. Teenis ohvitserina kaardiväe
Izmailovo polgus ja IX armeekorpuse staabis. Enne I maailmasõda 6. diviisi staabiülem.
Võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. I maailmasõja ajal 28. Polotski
polgu komandör, 79. diviisi staabiülem. Kindralstaabi kindralmajor. Võttis osa Vene
kodusõjast Punaarmee koosseisus. 1922. aastal emigreerus. 1930. aastatel elas Eestis.
Suri 1959. aastal Saksamaal.
(Spisok genštaba 1914, lk 483; Spisok polkovnikam 1916, lk 1131: Volkov 2002, lk 543; Vojennõi orden…2004, lk 855)
Aleksei von Stubendorffi autasustati Georgi mõõgaga vapruse eest lahingus 08.03.1916.
Magnus Karl von Taube (ka Maxim)
Sündis 1826. (1827?) aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna
aadlist. Lõpetas Mihhaili suurtükiväe akadeemia. Astus sõjaväeteenistusse 1845.
aastal, ohvitseriks ülendati 1848. aastal. Võttis 7. tragunipolguga osa sõjategevusest
Poolas 1863-1864. Polkovnikuks ülendati 1858. aastal, kindralmajoriks 1866. ja
kindralleitnandiks 1876. aastal. Teenis 5. ratsaväediviisi ülemana (1875-1881), XIII
armeekorpuse ülemana (1881-1889); Kiievi sõjaväeringkonna staabis (1889), Siberi
sõjaväeringkonna ja Siberi kasakaväe atamanina (1889-1900). Alates 1900. aastast
Riiginõukogu liige ja Mihhaili suurtükiväe akadeemia auliige. Suri 05.02.1907.
(Spisok generalam 1904, lk 30; GHdbR Estland I, lk 383)
Maxim von Taubet autasustati kuldmõõgaga (1864).
Sündis 11.04.1882 Virumaal Tudulinnas. Pärit
Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas Paažide korpuses. 1903. aastal astus
sõjaväeteenistusse 91. Dvinski polku. 1904. aastal sooritas reservlipniku eksami. 1914.
aastal mobiliseeriti ja määrati 146. Tsaritsõni polku. 1915. aasta märtsis teenis 9.
armee staabis. 1917 staabikapten. Eesti Vabadussõja ajal teenis Balti pataljonis
roodukomandörina. Sai lahingus haavata, kaotas parema silma. Pärast Vabadussõja lõppu
arvati kaitseväe reservi, elas Pärnumaal Vändras.
19. oktoobril 1939 asus ümber Saksamaale. Suri 03.05.1944. aastal Saksamaal Oberwerthi
mõisas.
(Deutsch-baltisches Gedenkbuch, 1991, lk 444; GHdbR Estland I, lk 407; Vojennõi orden…2004, lk 786)
Roman von Tiesenhausen autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 01.06.1915: Selle eest, et ta Visla forsseerimisel 16.10.1914 Dorotka küla juures tungis vaenlase kindlustatud positsioonidele ja hõivas kaks kuulipildujat.
Konstantin Troitski (ka Troitsky)
Sündis 31.07.1889 ukj Venemaal Feodossijas. Üldhariduse
omandas Oldenburgi Printsi reaalkoolis, sõjalise hariduse Konstantini
suurtükiväekoolis, mille lõpetas 1911. aastal. I maailmasõja ajal teenis 37.
mortiiridivisjonis. Vabadussõjast võttis osa soomusrongil "Kapten Irv"
patareiülemana (VR II/3). Pärast Vabadussõda teenis Eesti armees. Ülendatud 1917
kolonelleitnantiks. Troitski arreteeriti nõukogude võimu poolt ja suri 10.04.1942
Sverdlovski oblastis.
(ERA F 495, N 7, S 6195; VRK 1984, lk 326; J. Pihlaku andmekogu; Vojennõi orden…2004, lk 794)
Konstantin Troitskit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. PAF 04.03.1917.
Sündis 1889. aastal Gattšinas. Ingerlane. Üldhariduse
omandas Kolpino õpetajate seminaris. 1915. aastal lõpetas Petrogradi lipnike kooli,
mille järel määrati 207. polku. 1917. aastal ülendati staabikapteniks. Vabadussõja
ajal Ingeri pataljoni ülem. Langes lahingus 18.05.1919.
(ERA F 495, N 7, S 6289; Vojennõi
orden…2004, lk 798)
Aleksander Tynnit autasustati Georgi mõõgaga. PAF 25.05.1917: Selle eest, et ta lahingus 22.-23.09.1916 "Kluvi" nimelisel kõrgendikul (Metšištšuvi külast lõunas) viis oma roodu vaenlase tuld trotsides täägirünnakule. Löönud vaenlase välja tema positsioonidelt, kindlustas end seal ja lõi tagasi mitu vasturünnakut.
Roman von Ungern-Sternberg (ka Nikolai
Robert)
Sündis 29.12.1885 Austrias Grazis. Kasvas üles Eestis.
Üldhariduse omandas Tallinnas Aleksandri Gümnaasiumis. I maailmasõjast võttis osa 34.
Doni kasakapolgu koosseisus. 1917. aastast Taga-Baikali atamanile G. Semjonovile alluva
Aasia ratsadiviisi ülem. Kasakaväe kindralmajor. 1921. aastal langes bolševike kätte
vangi ja hukati 17.09.1921.
(PV 1915, nr 107; Ossendowski 1996; GHdbR Estland I, lk 465; Vojennõi orden…2004, lk 800)
Roman von Ungern-Sternbergi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 25.04.1915: Selle eest, et ta lahingus 22.04.1915 teostas 400-500 meetri kaugusel vaenlase kaevikutest tugeva püssi- ja suurtükitule all luuret ja edastas olulist informatsiooni vaenlase üksuste paiknemise ja liikumise kohta.
Aleksei Vandam (kuni 1907. aastani Jedrihin)
Sündis 1867. aastal Minski kubermangus.
1884. astus sõjaväeteenistusse 120. Serpuhhovi polku. 1888. aastal lõpetas Vilno
junkrukooli alamlipnikuna ja suunati 117. Jaroslavli polku, alamleitnandiks ülendati
1890. 1899. aastal lõpetas Nikolai kindralstaabi akadeemia kaks kursust. 1900. aastal
lahkus sõjaväeteenistusest ja sõitis Lõuna-Aafrikasse, kus tegutses paar kuud ajalehe
“Novaja Vremja” korrespondendina. Seal kasutas esmakordselt pseudonüümi
“Vandam”. Pärast Venemaale naasmist jätkas karjääri armees teenides muuhulgas
Hiinas sõjaväeatašee abina. 1909. aastal arvati kapten Vandam kindralstaapi ja
ülendati alampolkovnikuks. I maailmasõja hakul teenis X korpuse staabis, 1914. aasta
novembris ülendati polkovnikuks. 03.11.1915. nimetati ta 92. Petseri polgu ülemaks ja
aasta hiljem 23. diviisi staabiülemaks. 22.06.1917 ülendati Vandam kindralmajoriks.
Pärast enamlaste võimuletulekut sõitis Vandam Eestisse oma sõbra krahv Stenbocki
juurde. 1918. aasta sügisel võttis ta osa Põhjakorpuse formeerimisest Pihkvas ja
sõjategevusest enamlaste vastu. 28.08— 25.11.1919 oli Loodearmee staabiülem. Aleksei
Vandam suri Tallinnas 16.09.1933. aastal ja on maetud Aleksander Nevski kalmistule.
(Vojenno istoritsheski žurnal 2001, nr 7, lk 66-69; Rutõtš 2002, lk 149-153; Vojennõi orden…2004, lk 433)
Aleksei Vandami autasustati Georgi mõõgaga, VP 11.04.1915, ja Georgi ordeni 4. järguga 92. Petseri polgu oskusliku juhtimise eest lahingus, PAF 24.11.1917.
Sündis 1879. aastal Vitebski kubermangus.
Üldhariduse omandas kadetikorpuses, sõjalise Vilno junkrukoolis (lõpetas 1896. aastal).
1914. aastal alampolkovnik 169. Troitski polgus. Sai 1914. aastal lahingus Ida-Preisimaal
raskesti haavata ja arvati reservi. 1917. aastal läks polkovnikuna erru. Vene kodusõjast
võttis osa Loodearmee koosseisus. Pärast Loodearmee likvideerimist elas Eestis. 1940.
aastal arreteeriti nõukogude võimu poolt ja mõisteti surma. 1941. aasta muudeti
surmaotsus kümneaastaseks vangistuseks.
(ERA F 14, N 16, S 2131; ERAF F 129, S 28966)
Oleg Vassilkovskit autasustati kinnitamata andmetel Georgi ordeni 4. järguga.
Sündis 1873. aastal Tallinnas. Poolakas. 1890. aastal
lõpetas 1. kadetikorpuse ja kaks aastat hiljem Pauli sõjakooli Peterburis ja 1900.
aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I maailmasõja
hakul teenis 1. kaardiväe kütidiviisi staabis, 145. Novotšerkasski, 2. kaardiväe
kütipolgu ning kaardiväe kütidiviisi ülemana. 1915. aastal ülendati kindralmajoriks.
1918. aasta juulis lahkus sõjaväeteenistusest. Opteerus 1920. aastate alguses Eestisse.
Erukindralmajor Verzynski represseeriti ja suri 17.04.1941.
(ERA F 495, N 7, S 6632; ERAF F 130, S 11663E;
Vojennõi orden…2004, lk 441)
Eduard Verzynskit autasustati Georgi kuldmõõgaga selle eest, et ta lahingus 14.-15.08.1905 vangistas Sidalihi(?) juures jaapani roodu.
Samuti autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga, kuna ta 2. kaardiväe Tsarskoje Selo kütipolgu ülemana vallutas 21.06.1916. aastal Kvadrati(?) metsas vastase kindlustatud punkti, mis tegi võimalikuks miinirünnaku vaenlase tugeva kindlustatud positsiooni vastu.
Sündis 1870. aastal. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist.
Ristleja "Bajan" komandör. 1. järgu kapten.
(Vojennõi orden…2004, lk 438)
Alexander Weissi autasustati Georgi mõõgaga.
VP po Morskomu Vedomstvu 10.12.1916.
Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Jalaväekindral. Suri
Petrogradis 1917. aastal.
(Vojennõi orden… 2004, lk 347)
Polkovnik Konstantin von Weissi autasustati Georgi
ordeni 4. järguga (30.03.1879).
Konstantin Alexander Clemens von Weiss
Sündis 29.07.1877 Tsarskoje Selos. Lõpetanud
Paažide korpuse 1897. aastal ja ülendatud ohvitseriks. I maailmasõjast võttis osa 4.
kaardiväe kütipataljoni koosseisus. 1917. aastast 4. Kaukaasia kütipolgu komandör.
Vabadussõja ajal Balti pataljoni komandör (VR I/2). Erukolonel Weiss suri Saksamaal
Friedburgis 1959. aastal.
(ERA F 495, N 7 6587; VRK 1984, lk 78; GHdbR Estland III, lk 265; Vojennõi orden…2004, lk 438)
Konstantin von Weissi autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.07.1915: Selle eest, et ta lahingus 21.09. 1914 Opatovi lähistel murdis oma allüksuse eesotsas läbi vaenlase piiramisrõngast, loovutamata selle juures ühtegi trofeed.
Sündis 1868. aastal. Õppis Hamina kadetikoolis
ja Helsingi ülikoolis. I maailmasõjas oli 257. polgu ülem. Polkovnik. Osales Soome
kodusõjas Häme väegrupi ja Läänerinde ülemana. Eesti Vabadussõjas Lõunarinde ja
Soome abivägede ülem 25.01-05.03.1919. Teenis hiljem Soome armees 3. diviisi ülemana
(1919-1920) ja 2. diviisi ülemana (1921-1925). Suri 1954. aastal.
(Vojennõi orden… 2004, lk 442; www.mannerheim.fi)
Martin Wetzerit autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 9. armii 05.10.1917.
Sündis 15.08.1878 Kaunase kubermangus
Novo-Aleksandrovskis. Pärit Eestimaa rüütelkonna aadlist. Üldhariduse omandas
mäeinstituudis. Sõjaväeteenistusse astus 1901. aastal ratsakaardiväe polku. Ohvitseri
eksami sooritas Nikolai ratsaväe kooli juures. Võttis vabatahtlikuna osa Vene-Jaapani
sõjast 2. Taga-Baikali kasakapolgu koosseisus. 1905. aastal ülendati alamjessauuliks.
Lõpetas kindralstaabi akadeemia. I maailmasõja algul rittmeister ratsakaardiväe polgus.
1916. aasta detsembrist Ussuuri ratsaväe diviisi 2. brigaadi ülem ja alates 09.09.1917
III ratsaväe korpuse komandör. Enamlaste riigipöörde järel lahkus
sõjaväeteenistusest. 1918. aasta augustis astus Vabatahtlikusse armeesse, kus teenis I
ratsaväe korpuse ülemana, ülendati kindralleitnandiks. 1919. aasta algul määrati
Kaukaasia armee ülemaks. Lahkhelide tõttu Denikiniga läks erru, kuid pärast
Novorossiiski mahajätmist valgete poolt nimetati Lõuna Venemaa relvajõudude
ülemjuhatajaks. Korraldas Krimmi evakueerumist. Suri 25.04.1928 (1925?) Brüsselis.
(V. Matasov, Beloje dviženije na Juge Rossii 1917-1920. Montreal 1990, lk 198;
Budberg, 1968, lk 59; GHdbR Estland I, lk 580;
Vojennõi orden…2004, lk 453)
Peter von Wrangelli autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 13.10.1914 selle eest, et ta lahingus 06.08.1914. aastal Ida-Preisimaal Kauscheni küla juures ründas oma eskadroniga vastase tulistavat patareid ja vallutas 2 suurtükki. Lisaks autasustati teda Georgi mõõgaga. VP 10.12.1915.
 |
 |
 |
 |