Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940

Sarja peatoimetaja Tõnu Tannberg

Toimetaja Katre Kaju
Kujundaja Helina Tamman
Kaanekujundus Kalle Müller

Kaanel: Tund allohvitseride koolis 1920. aastate teisel poolel, foto Igor Kopõtini erakogust

Monograafia on ümbertöötatud variant autori 2018. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Rahvuslus ja lojaalsus Eesti sõjaväes aastatel 1918–1940 vähemusrahvuste näitel»

Raamat on valminud Rahvusarhiivi ja Kaitseväe Akadeemia koostöös

Trükitud trükikojas Pakett

Igor Kopõtin käsitleb selles raamatus Eesti kaitseväge rahvusriigi osana aastatel 1918–1940.

Monograafiat ajendasid kirjutama tema isiklik teenistuskogemus Eesti kaitseväes ning ühiskondlikes debattides kõlanud tõdemus, et vähemusrahvused on Eesti julgeolekurisk.

Ajaloolasena asus ta kõigepealt uurima vähemusrahvuste osalust Eesti Vabadussõjas ning seejärel juba laiemalt Eesti riigikaitses kuni 1940. aastani. Selgus, et vähemusrahvused ei olnud ennesõjaaegses Eestis ei riigi ega kaitseväe jaoks kõige suurem probleem. Neist tulenevate potentsiaalsete riskidega arvestati, kuid vähemusrahvuste väikse arvukuse tõttu ei etendanud nad sellist rolli nagu venekeelne elanikkond tänapäeva Eestis.