Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Katre Kaju, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit, Ago Pajur, Ulrike Plath, Kai Tafenau, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Bradley Woodworth

Toimetanud: Mart Orav
Keeletoimetaja Leelo Jago
Kokkuvõtte tõlkinud Peeter Tammisto
Kokkuvõtte toimetanud Bradley Woodworth

Teostus: Mart Orav
Kaas: Katre Holland

ISBN 978-9985-858-91-2
ISSN 1406-0760

Väljaanne on refereeritav ja indekseeritav Euroopa Teadusfondi humanitaarteaduste loendis (ERIH, kategooria NAT) ja EBSCO Publishing andmebaasis.

Teisest maailmasõjast 1945. aastal võitjana väljunud NSV Liit kehtestas end kiiresti Ida-Euroopas ja allutas sealsed riigid peaaegu täielikult oma kontrollile. Sõjaaegne koostöö lääneriikidega murenes, selle asemel kujunes maailmas välja uus suurriikide vastasseis. Lääneriigid ei suutnud Moskva ekspansiooni ohjeldada ja nii jäi maailma arengut väga oluliselt mõjutanud vastasseis ehk nn külm sõda püsima kuni 1980. aastate lõpuni. NSV Liit ja tema sõltlasriigid koos 1944. aastal taasokupeeritud Balti riikidega suleti raudse eesriide taha.

Läänemaailmast äralõigatusega kaasnes sõjajärgsetel aastatel Eestis ulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine ja vaimuelu suukorvistamine, vastupanu mahasurumine, repressioonid ning nõukoguliku käsumajanduse juurutamine. Sõja lõpul uue Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenenud eestlastest kujunes teguvõimas pagulaseestlaste kogukond kui Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja.

Moskva ülemvõimu kehtestamine ja hilisem toimimine Idabloki ning Teise maailmasõja lõpul taasokupeeritud Balti riikides oli keeruline, mitmetahuline ja kohati isegi vastuoluline sündmuste kulg, mida senises ajalookirjanduses ei ole külma sõja taustal veel küllaldaselt käsitletud. Seda lünka püüabki osaliselt täita Ajalooarhiivi toimetiste teemanumber «Nõukogude Eesti külma sõja ajal», koondades ühtede kaante vahele 12 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV ajaloost külma sõja taustal.

Kogumikus võetakse vaatluse alla Moskva kavad sovetiseerimisprotsessi käivitamisel sõjajärgses Eesti NSVs läbi ÜK(b)P KK Eesti büroo tegevuse (Tõnu Tannberg), analüüsitakse külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse (Tiiu Kreegipuu), kooliõpikutes esile toodud vaenlase- ja kangelasekuvandi (Karin Veski, Anu Raudsepp) ning nõukoguliku usupoliitika muutuste (Atko Remmel) näidetel. Lisaks käsitletakse külma sõja algusperioodi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi Eestile (Olaf Mertelsmann), liiduvabariigi haldusaparaadi ühe põhiosise — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — rahvuslikku koosseisu (Olev Liivik), julgeolekuorganite juurdlustoimikuid kui ajalooallikaid (Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk), KGB tegevust propagandakirjanduse üllitamisel mõjutamaks tolleaegset avalikku arvamust (IvoJuurvee), sõjajärgsel perioodil toimunud liiduvabariigis aset leidnud parteipuhastusi («Eesti süüasi») NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud analoogiliste sündmuste kontekstis (Meelis Saueauk) ning külma sõja aegseid sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsesse Nõukogude Eestis (Meelis Maripuu). Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud ka Saksamaa Liitvabariigis resideerinud Eesti pagulaspoliitikute diplomaatilist tegevus ja nende vaateid rahvusvahelisele poliitikale (Vahur Made) ning J. Stalini surma järel poliitiliste olude pehmenedes ja osaliselt suurriikidevahelise nn kultuuridiplomaatia kattevarjus võimalikuks saanud soomlaste huvireisid Eesti NSVsse ajavahemikul 1955–1980 (Oliver Pagel).