Aastatel 2010–2012 teostatud Rahvusarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi pärgamendikogude digiteerimine on lõpule jõudnud ning nüüdsest on igaühel võimalus digiteeritud pärgamente vaadata ja lugeda Saaga kaudu, otseviitena aadressilt http://www.ra.ee/pargamendid/.

Pärgamentalusel arhivaalid sisaldavad ainestikku nii Eesti kesk- ja varauusaegse asustus- ja agraarajaloo kui ka poliitilise, sõja- ja kultuuriajaloo uurimiseks. Peegeldades tolleaegse Eesti sidemeid Euroopaga, on need dokumendid ajalooallikatena tähtsad ka rahvusvahelises mõõtmes Euroopa keskaja ajaloo mõistmiseks. Pärgamentidel on koostatud Eestis hoitavad kõige vanemad kirjalikud ajalooallikad 13. sajandist. Eestis asuv vanim kirjalik dokument aastast 1237 on Tallinna Linnaarhiivi Tallinna magistraadi kogus säilitatav pärgamentürik, milles paavsti saadik Modena Wilhelm annab teada Saksa-Rooma keisri Friedrich II määrusest kirikule tehtavate annetuste kohta. Samasse aega kuuluvad ka ajalooarhiivi vanim ürik kirikukümnise tasumise kohta aastast 1240 ning Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonis hoitav paavst Innocentius IV indulgents 1247. aastast. Meie mäluasutustes talletatavad kõige hilisemad pärgamendid on pärit 19. sajandi keskpaigast. 

Pärgamentide digiteerimine hõlmas 4122 arhivaalilehe recto ja verso vaadete tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamist. Digitaalsed tagatiskoopiad on originaalidega samas suuruses (1:1), failid salvestati kompresseerimata tif-vormingusse (kujutise näidud on: 24bit sRGB IEC61966-2.1 värviprofiil, resolutsioon 300 dpi). Digikogus jälgitavad kasutuskoopiad võimaldavad laiendada juurdepääsu unikaalsele kultuuripärandile, tutvustada seda rahvusvahelises mastaabis ning maandada teabe kadumise riske originaaldokumentide võimaliku kahjustumise või hävimise korral.

Digiteerimistöid teostas Ennistuskoda Kanut ning projekti rahastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium infoühiskonna edendamise struktuurivahenditest.