Käesoleval sügisel möödub 90 aastat perekonnanimede panemisest Petserimaal ja Eesti Ingeris. Nimelt sai Eesti Vabariik 1920. aastal Tartu rahulepingu kohaselt juurde kümneid tuhandeid uusi kodanikke, kellele Vene impeerium ei olnud jõudnud veel liignime anda. 1921. aasta suvel võttis Riigikogu vastu seaduse ja määruse, millega kehtestati nimevõtmise kohustus ning määrati nimepaneku läbiviimise kord ja põhimõtted. Valdades moodustati nimepaneku komisjonid. Juba septembrikuus alustati „ristimisega“ Setomaal, kus kõik vastsed kodanikud said omale liignime sama aasta lõpuks. 1922. aastal jätkus töö Narva-tagustes valdades. Komisjoni töö ei olnud kergete killast. Liidetud alade näol oli tegemist multietnilise piirkonnaga, kus elasid venelased, setod, ingerlased, eestlased, lätlased, ning igaühele neist sooviti anda rahvuskeelne ja meelepärane perekonnanimi.

Kuidas see kõik toimus, kes olid aktsiooni eestvedajad, millised nimed pandi ja kuidas rahvas need vastu võttis ― kõike seda püüab kajastada ajalooarhiivi näitus  "KÄOKULD, KUSNETSOV, KOIVUNE. 90 aastat perekonnanimede panemisest Setomaal ja Eesti Ingeris". Näituse koostajad on Maive Mürk ja Helina Tennasilm.

Näitus avatakse reedel, viinakuu 7. päeval kell 14.00 ajalooarhiivis Tartus, J. Liivi 4. Näituse avamisele eelneb parima arhiiviainelise üliõpilastöö väljakuulutamine. Seejärel saavad sõna näituse koostaja Maive Mürk ja ülemsootska Ahto Raudoja. Järgneb muhe koosviibimine seto leelo ja toiduga.

NB! Nimepaneku protokollid sai ajalooarhiiv enda valdusse 2009. aastal. Kuni viimase ajani oli neid võimalik vaadata vaid meie uurimissaalis. Nüüd on rõõm teada anda, et Petserimaa ja Narva-taguste valdade nimepaneku protokollid ja kartoteegikaardid (EAA.5433) on digiteeritud ja kõigile huvilistele kättesaadavad Saaga-kogus.

Alates 7. oktoobrist on ajalooarhiivi kodulehel (www.eha.ee) avatud ka virtuaalnäitus.

Eesti rahvaväelased Petseri külas, 1919. EAA 2111-1-14715 foto nr 46