Laevavrakid on osa rahvusvahelisest kultuuripärandist. Ühe laeva looga on tavapäraselt seotud mitu eri riiki (laeva ehituskoht, meeskonna ja lasti päritolu, uppumiskoht) või on tegemist mitme riigi ühise ajalooga. Et paljud laevavrakid on tänaseni säilinud ainult osaliselt, siis aitab nende identifitseerimisele kaasa arhiivides leiduvate materjalide põhjalik analüüs. Teisalt on arhiivimaterjalid aluseks arheoloogiliste uurimistööde teostamisel kindla objekti otsimiseks. Arhiivimaterjalid ja uppunud laevad on allikad, mis moodustavad koos terviku ja täiendavad üksteist.
Projekti tulemusena valmib arhiivi- ja välitööde andmete põhjal Interneti-põhine vrakiregister, mis sisaldab teateid laevahukkude kohta ning annab ülevaate nii Eesti vetes uppunud alustest kui ka eesti päritolu aluste kohta, mis on uppunud mujal vetes.
Rahvusarhiivi poolt on projektijuht ajaloodoktor Kersti Lust.