Koostanud Lea Leppik
Toimetamine ja kujundamine: Martin Jaigma
Korrektor: Küliki Kuusk, venekeelsed tekstid: Jelena Vammus

Toimetuskolleegium:
Enn Küng, Kersti Lust, Tõnu Andrus Tannberg

Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri aegade arhiivifonde, mis pärinevad omavahel suuresti erinevatest ühiskondlikest struktuuridest, ja alati ei saanud kinni pidada rangest loogikast. Nii on kohtuasutusi kirjeldatud osaliselt seisuslikult eristuvate gruppide kaupa (rüütelkonnad, linnad, talurahvakohtud), osalt aga ajaliselt eristuvate gruppide kaupa (asehalduskorraaegsed kohtud, 1889. a reformi järgsed kohtud). Kogu fondiloendi jaotamine ajaliselt ei oleks end õigustanud, sest paljud Rootsi võimu ajal tegutsemist alustanud asutused jätkasid pärast Eesti ala liitmist Venemaaga, mõned asehalduskorra ajal loodud asutused tegutsesid edasi pärast selle kaotamist jne.

Teatmiku esimesse ossa on võetud kolm esimest fondigruppi — riigi-, omavalitsus- ja kohtuasutused.