427 lehekülge, kõvad kaaned. Tartu: Rahvusarhiiv, 2025

ISBN 978-9949-630-23-3
ISSN 1406–3409

Sarja peatoimetaja Tõnu Tannberg

Kommenteerinud Enno Abel ja Ago Pajur

Toimetaja Katre Kaju
Kujundaja Helina Tamman
Kaanekujundus: Kalle Müller

Kaanel lennuvaade Tallinnale, 1930-ndad. RA, EFA.67.0.65365

Autoriõigused kuuluvad Enno Abelile, Ago Pajurile ja Rahvusarhiivile, 2025

Eessõna
Kui mu isa Karl Abel oli peaaegu kaheksakümneaastane, koostas ta oma mälestused. Tal ei olnud päevikuid ega märkmeid, vaid ta lähtus ainult oma mälust. Mälestused katavad huvitavat ajajärku, mil inimeste elu täielikult muutus. Peeti kaks kohutavat sõda, kuid nende vahele jäid paarkümmend rahuaastat, mille vältel iseseisev Eesti Vabariik imetlusväärselt võrsus, kuni punane naaberriik sellele arengule lõpu tegi.
Mälestused annavad pildi eestlaste tihti raskest elust kahekümnenda sajandi alguses ja varem, aga ka sellest, kuidas väga vaesest perekonnast poiss suutis, nagu paljud eestlased tol ajal, edasi jõuda. Pärast lühikest kooliskäiku täiendas isa oma teadmisi ise edasi õppides ning ta võeti tihedas konkurentsis Vilno junkrukooli. Järgnes ligi kümme aastat teenistust ohvitserina tsaari väes Habarovskis ja ilmasõjas, esiti rasketes rindelahingutes Poolas ja hiljem lendurina Ukrainas. Pärast pikka laevasõitu Kaug- Idast Tallinna teenis isa üle kümne aasta Eesti lennuväes. Nõukogude okupatsiooni ajal pääses perekond küüditamisest — võib-olla tänu sellele, et isa oli selleks ajaks erru läinud ning asunud tööle vabrikusse.
Saksa okupatsiooni ajal teenis isa Omakaitse pataljoniülemana esiotsa Petseri< piirkonnas, 1944. aastal aga Haapsalus. Pärast Tallinna märtsipommitamist asusime ka meie emaga Haapsallu. Sealt, Läänemaa rannikult me ka lahkusime Eestist. Enne seda me koju Nõmmele enam ei pääsenud ega saanud kaasa võtta muud peale selle vähese, mis ajutiseks elamiseks oli Haapsalus kaasas.
Isa kirjutas mälestused kirjutusmasinal läbi kolme kopeerpaberi, st neljas eksemplaris, millest kaks on minu valduses. Need kaks masinal kirjutatud eestikeelset eksemplari läheksid tõenäoliselt pikapeale kaotsi. Aasta eest aga viis hea tuttav Heino Maripuu kirjutusmasina teksti Wordi formaati, mis võimaldas mul koostada käesoleva raamatu. Ilma tema abita poleks see olnud võimalik. Minu siiraim tänu talle.
Põhiliselt on raamatus isa kirja pandud tekst. Olen vaid lisanud pilte, kaarte ja selgitavaid kommentaare.
Meie kodus Nõmmel leidus rohkesti fotosid: tsaari väest enne sõda ja sõjas, jalaväes ja lennuväes, samuti rikkalikult pilte Eesti lennuväest. Kui pärast enamlaste võimuletulekut algasid arreteerimised ja küüditamised, muutusid sellised pildid kardetavaks ja need peideti maja seintesse saepuru sisse. Pärast punaste lahkumist 1941. aastal võeti need sealt uuesti välja, kuid mõned jäeti seintesse, küllap need ei olnud nii huvitavad. Mina sain vanemate Nõmme maja tagasi 1992. aastal. See vajas põhjalikku remonti ja seoses sellega leiti üles need pildid, mis olid seintesse jäänud. Need olid siis viiskümmend aastat saepurus lebanud ja veidi viga saanud. Mõningad neist olen siiski raamatusse pannud. Huvitavamad pildid, mis 1941. aastal uuesti päevavalgele toodi, jäid Nõmmele ja läksid kaduma.

Göteborgis, aprillis 2022
Enno Abel