Kohaline mõisawalitseja Paul Petersen astus ette ja kaebas: Minewal nädalil olewat Juhan Kurwet ja Jaak Paju Kihu weske pealt laudu toonud ja körtsis purjutanud kui on Kurwits Paju oma juure sööma kutsunud, Kurwitse wanemad pole aga Pajule süija lubanud anda, siis on Juhan Kurwits söögi laua pealt maha löönud kui hakanud wanematega riidu kui neid peksma, seepeale on Juhann Tammann wanemille appi läinud, kui ähwardanud wikatiga kes ligi tuleb see saab, kui nõudis et Juhan Kurwits ihu hirmu saaks, ka on Juhan Kurwits kewadi kui isa asemele moonakas jäänud, kauba teinud et kui wanemid ilusaste ei pia ja tülitseb, saab ihu hirmu ja saab lahti tehtud.
Juhan Kurwits Suure-Kõppu mõisast astus ette ja wastas eesseiswa kaebtuse peale: Tema olnud wäsinud /purjus/ kui kutsunud Jaak Pajot sööma mis isa pole lubanud ja tahtnud Jaak Pajut puuga lüija kuhu tema wahele läinud, seda ta ei mäletawat kas ta löönud on, nägelenud küll olewat, see wõiwat ka olla et söögi maha on löönud.
Juhann Tammann olewat aga teda peksnud kui näitis et nägu katki olewat, ka olewat tema küll kewadi kauba teinud et siis ihu hirmu saab kui tüli teeb.
Juhan Tammann Suure-Kõppu mõisast astus ette ja tunnistas: Jaak Paju toonud temale käsku et Juhan Kurwits olewat oma wanematega tülis, käskinud appi minna, pärast katsunud ka tema oma naene, siis tema ka läinud kui Juhan Kurwits parajaste ema kallal olnud ja peksnud ema seepeale wõtnud tema Kurwitse kinni ja käskinud isat ohje tuua kes aga ohje pole toonud siis lasknud tema ka lahti ja hoidnud ukse kinni, Juhan Kurwits läinud aknast wälja ja ähwardanud Tõnis Reimanni raud hanguga ja wikatiga maha lüija, tema ei olewat Juhan Kurwitsed löönud, Juhan olewat aga heinamaa peal ähwardanud üteldes ma raijuks isale emal pääd maha.
Ema Ell Kurwits Suure-Kõppu mõisast astus ette ja tunnistas: Jaak Pajo tulnud purjus sisse keda isa wälja käskinud minna üteldes: saa annad pojale kurja nõu, seepeale saanud poeg wihaseks ja löönud kaks kruusi laua pealt maha kui löönud teda /ema/ kakskorda ja isa ükskord, käe olewat poeg Kihu peal weriseks teinud kust nägu katki saanud seda ei teadwat.
Tõnis Reimann Suure-Kõppu mõisast tunnistas: Walitseja härra käskinud Juhan Kurwitsed kinni wõtta ja werest puhtaks teha Juhan Kurwits pole aga ligi lasknud waid raud hanguga ja wikatiga ähwardanud üteldes: kes ligi tuleb seda maha löön, ema ütelnud et poeg kruusi tükitega näo ära lõhkunud.
Mõistetud:
Juhan Kurwits saab, ise oma kui ema ja tunnistuste põhjusel et wanemid peksnud ja teisa ähwardanud ka ise kauba mõisawalitsusega teinud kui tüli teeb siis ihu hirmu wõttab - 25 witsa hoopi kui piab edespidi auusaste ja ilusaste wanematega ja teistega elama.
Eesseisaw otsus sai kuulutud, kui minti Juhan Kurwitsel trahwi kätte andma, mis peale ta käest ära jooksis seepeale sai ta põgenemiselt tagasi tootud ja 5 witsa hoopi põgenemise eest mõistetud kui ka witsad kätte antud.
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees P. Rosenberg (allkiri)
Kohtumees H. Glük (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
Protokolli vasakule servale on põiki kirjutatud: Otsusest ära kiri wälja antud Suure-Kõppu wallawalitsusele 17 Märtsil 1895 a.
Eesistnik P. Amann.
Kohaline mõisawalitseja Paul Petersen astus ette ja kaebas: Minewal nädalil olewat Juhan Kurwet ja Jaak Paju Kihu weske pealt laudu toonud ja körtsis purjutanud kui on Kurwits Paju oma juure sööma kutsunud, Kurwitse wanemad pole aga Pajule süija lubanud anda, siis on Juhan Kurwits söögi laua pealt maha löönud kui hakanud wanematega riidu kui neid peksma, seepeale on Juhann Tammann wanemille appi läinud, kui ähwardanud wikatiga kes ligi tuleb see saab, kui nõudis et Juhan Kurwits ihu hirmu saaks, ka on Juhan Kurwits kewadi kui isa asemele moonakas jäänud, kauba teinud et kui wanemid ilusaste ei pia ja tülitseb, saab ihu hirmu ja saab lahti tehtud.
Juhan Kurwits Suure-Kõppu mõisast astus ette ja wastas eesseiswa kaebtuse peale: Tema olnud wäsinud /purjus/ kui kutsunud Jaak Pajot sööma mis isa pole lubanud ja tahtnud Jaak Pajut puuga lüija kuhu tema wahele läinud, seda ta ei mäletawat kas ta löönud on, nägelenud küll olewat, see wõiwat ka olla et söögi maha on löönud.
Juhann Tammann olewat aga teda peksnud kui näitis et nägu katki olewat, ka olewat tema küll kewadi kauba teinud et siis ihu hirmu saab kui tüli teeb.
Juhan Tammann Suure-Kõppu mõisast astus ette ja tunnistas: Jaak Paju toonud temale käsku et Juhan Kurwits olewat oma wanematega tülis, käskinud appi minna, pärast katsunud ka tema oma naene, siis tema ka läinud kui Juhan Kurwits parajaste ema kallal olnud ja peksnud ema seepeale wõtnud tema Kurwitse kinni ja käskinud isat ohje tuua kes aga ohje pole toonud siis lasknud tema ka lahti ja hoidnud ukse kinni, Juhan Kurwits läinud aknast wälja ja ähwardanud Tõnis Reimanni raud hanguga ja wikatiga maha lüija, tema ei olewat Juhan Kurwitsed löönud, Juhan olewat aga heinamaa peal ähwardanud üteldes ma raijuks isale emal pääd maha.
Ema Ell Kurwits Suure-Kõppu mõisast astus ette ja tunnistas: Jaak Pajo tulnud purjus sisse keda isa wälja käskinud minna üteldes: saa annad pojale kurja nõu, seepeale saanud poeg wihaseks ja löönud kaks kruusi laua pealt maha kui löönud teda /ema/ kakskorda ja isa ükskord, käe olewat poeg Kihu peal weriseks teinud kust nägu katki saanud seda ei teadwat.
Tõnis Reimann Suure-Kõppu mõisast tunnistas: Walitseja härra käskinud Juhan Kurwitsed kinni wõtta ja werest puhtaks teha Juhan Kurwits pole aga ligi lasknud waid raud hanguga ja wikatiga ähwardanud üteldes: kes ligi tuleb seda maha löön, ema ütelnud et poeg kruusi tükitega näo ära lõhkunud.
Mõistetud:
Juhan Kurwits saab, ise oma kui ema ja tunnistuste põhjusel et wanemid peksnud ja teisa ähwardanud ka ise kauba mõisawalitsusega teinud kui tüli teeb siis ihu hirmu wõttab - 25 witsa hoopi kui piab edespidi auusaste ja ilusaste wanematega ja teistega elama.
Eesseisaw otsus sai kuulutud, kui minti Juhan Kurwitsel trahwi kätte andma, mis peale ta käest ära jooksis seepeale sai ta põgenemiselt tagasi tootud ja 5 witsa hoopi põgenemise eest mõistetud kui ka witsad kätte antud.
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees P. Rosenberg (allkiri)
Kohtumees H. Glük (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
Protokolli vasakule servale on põiki kirjutatud: Otsusest ära kiri wälja antud Suure-Kõppu wallawalitsusele 17 Märtsil 1895 a.
Eesistnik P. Amann.
