PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
121
122
Daatum23.12.1881
Protokolli numberXXXI,70
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Otsust ei saanud tehtud, et asi selgeks ei tulnud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Kirjutaja

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.

Peter Sinik astus ette ja rääkis wälja et eile õhtu sel 22 Decm. kell 6 1/4 ajal tulnud tema wabrikust koju ja lepakopli ärest juba näinud tema et üks mees mere äeres kiwisöö huniku otsas olnud ja kiwisüsi sealt alla wiskanud. Tema läinud juure waatama. Mees tulnud ruttu hunniku otsast maha ja jooksnud suure magasini taha. See olnud Suuremõisa walla mees Palukülast, Thomas Kalju ja ta hobi seisnud wankriga sauemaja otsas. Tema käinud wankri juures waatamas wankri peal ei olnud siis weel midagi. Tema läinud tuppa, - ta elab Sauemajas, - waatnud aknast wälja, mees tulnud nattukese aja pärast mööda teed hobuse juure ja wiinud hobuse toa taha aja äere. Seisnud tük aega hobuse juures, kummardanud wahel, käinud edasi ja tagasi, läinud kiwisööhuniku juure, wõtnud ühe suure kiwisöö süllese ja kannud wankri juure.

Tema läinud teise tuppa, kutsnud Karl Siniku kaasa ja läinud Th. Kaljut kinni wõtma warguse pealt. Nemad läinud Pattarei poolt otsast talle wastu. sellsammal ajal istunud Th. Kalju juba wankris ja hakkanud sõitma. Kui nemad thee peal ta kohta jõudnud ja teda käskinud kinni pidada, annud Th. Kalju hobusele pihta ja sõitnud kärmesti ära. Nende arwamise järel olnud wankri kehad kiwisüsi täis sest et need sõites kolisenud, heinakessel nende peal ja Th. Kalju istunud ise otsas.

Laka olnud Th. Kaljul peas.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema P. Sinik kutsmise peale warsi kaasa läinud Th. Kaljut kinni wõtma. Saanud naad Sauemaja otsa, näinud naad et Th. Kalju juba wankril olnud ja sõitma hakkanud. Saand naad tee peale ta kohta jõudnud ja käskinud kinni pidada, annud ta hobusele pihta ja sõitnud ära. Temal olnud üks puu käes, et pidanud seega hoost wasta hoidma, nii kui ta seega huiskanud, läinud see hobuse pihta. Et wankri keha kiwisüsi täis olnud, arwab tema kindlast, sest et need sõites kolisenud ja üsna wankrist ka paistnud. Nemad läinud kunni Mäekõrtsu juure, lootes, ehk ta seal kinni peab. Olnud aga kõrtsust mööda sõitnud.

Andrus Nurk astus ette ja rääkis wälja et kui tema eile õhtu umbarwates kell 6 1/2 ajal kõrtsu läinud, on üks külamees weski kohas walge hobusega wäga kermesti temast mööda sõitnud ja ka kõrtsu juures mitte peatanud waid ikka kermesti edasi sõitnud. Mehel olnud laka peal, istunud wankri kehade sees, ja hoidnud silmad teise poole et tema pole temast aru wõinud saada kes ta on. Kas tall wankris kiwisüsi olnud pole tema teadnud tähele panna, ka sõitnud ta kaunis eemalt temast mööda.

Warsi tema järel tulnud K. ja P. Sinik kõrtsu ja rääkinud, et nemad üht walgehobusega külameest taga tulnud ajama kes wabriku kiwisüsi warastanud.

Thomas Kalju astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja et tema eile õhtu kell 6 ajal mere äeres sauemajas käinud Laas Tõkkele mõni toop õlut wiinud. L. Tõkke olnud wabrikus tööl, naene kodu. Tema walge hobune seisnud wankriga Sauemaja otsas. Kui tema toast wälja tulnud, läinud Pattarei poolt otsast mereäere magasini taha oma asja toimetama. Saanud ta seal ennast äratoimetanud, tulnud ta sülla poolt otsast sööhuniku juure, seisnud seal natuke aega ja mõttelnud omas meeled: Neid on küll üks suur hunik kiwisüsi, ei küll wabrik tänawu palju puid ei tarwita. Sealt tulnud tema hobuse juure, wiinud hobuse toa taha aja äere, ehitanud seal oma heinakessi ilusti wankrile, istund peale ja sõitnud ära.

Sealsammas Sauemaja otsas tulnud kaks poisi ja hüüdnud: Pea kinni! Tema arwanud, need tahawad wist et ma neid kõrtsu pean sõitma, mis mina neist wean, ja sõitnud sanalausumata edasi. Ei ole tema kiwisüsi mitte warastanud.

Suud suud wasu jääwad igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.

Th. Kalju ütleb, et tema hobu siis sauemaja otsas seisnud kui tema sööhuniku juures kord seisnud.

P. Sinik ütleb, et hobu siis juba toataha aja äere olnud wiidud kui Th. Kalju sööhuniku juure läinud.

Peter Sinik ema An astus ette ja rääkis wälja, et tema muud pole näinud kui seda, et Th. Kalju sööhuniku juures seisnud ja hobu olnud juba siis toa taha wiidud.

Et Thomas Kalju ennast wabandab, et tema mitte kiwisüsi warastanud ei ole ja tema maja täna wabriku walitsuse käsu peal wabriku õuetöörahwa ülewaatjast läbiotsitud saanud kus aga ühtegi kiwisüsi pole leitud saanud, ei ka mingisugust märki et ta neid oleks warastanud, seepärast ei wõinud selle kohtu asjale mingisugust otsust tehtud saada.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.

Peter Sinik astus ette ja rääkis wälja et eile õhtu sel 22 Decm. kell 6 1/4 ajal tulnud tema wabrikust koju ja lepakopli ärest juba näinud tema et üks mees mere äeres kiwisöö huniku otsas olnud ja kiwisüsi sealt alla wiskanud. Tema läinud juure waatama. Mees tulnud ruttu hunniku otsast maha ja jooksnud suure magasini taha. See olnud Suuremõisa walla mees Palukülast, Thomas Kalju ja ta hobi seisnud wankriga sauemaja otsas. Tema käinud wankri juures waatamas wankri peal ei olnud siis weel midagi. Tema läinud tuppa, - ta elab Sauemajas, - waatnud aknast wälja, mees tulnud nattukese aja pärast mööda teed hobuse juure ja wiinud hobuse toa taha aja äere. Seisnud tük aega hobuse juures, kummardanud wahel, käinud edasi ja tagasi, läinud kiwisööhuniku juure, wõtnud ühe suure kiwisöö süllese ja kannud wankri juure.

Tema läinud teise tuppa, kutsnud Karl Siniku kaasa ja läinud Th. Kaljut kinni wõtma warguse pealt. Nemad läinud Pattarei poolt otsast talle wastu. sellsammal ajal istunud Th. Kalju juba wankris ja hakkanud sõitma. Kui nemad thee peal ta kohta jõudnud ja teda käskinud kinni pidada, annud Th. Kalju hobusele pihta ja sõitnud kärmesti ära. Nende arwamise järel olnud wankri kehad kiwisüsi täis sest et need sõites kolisenud, heinakessel nende peal ja Th. Kalju istunud ise otsas.

Laka olnud Th. Kaljul peas.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema P. Sinik kutsmise peale warsi kaasa läinud Th. Kaljut kinni wõtma. Saanud naad Sauemaja otsa, näinud naad et Th. Kalju juba wankril olnud ja sõitma hakkanud. Saand naad tee peale ta kohta jõudnud ja käskinud kinni pidada, annud ta hobusele pihta ja sõitnud ära. Temal olnud üks puu käes, et pidanud seega hoost wasta hoidma, nii kui ta seega huiskanud, läinud see hobuse pihta. Et wankri keha kiwisüsi täis olnud, arwab tema kindlast, sest et need sõites kolisenud ja üsna wankrist ka paistnud. Nemad läinud kunni Mäekõrtsu juure, lootes, ehk ta seal kinni peab. Olnud aga kõrtsust mööda sõitnud.

Andrus Nurk astus ette ja rääkis wälja et kui tema eile õhtu umbarwates kell 6 1/2 ajal kõrtsu läinud, on üks külamees weski kohas walge hobusega wäga kermesti temast mööda sõitnud ja ka kõrtsu juures mitte peatanud waid ikka kermesti edasi sõitnud. Mehel olnud laka peal, istunud wankri kehade sees, ja hoidnud silmad teise poole et tema pole temast aru wõinud saada kes ta on. Kas tall wankris kiwisüsi olnud pole tema teadnud tähele panna, ka sõitnud ta kaunis eemalt temast mööda.

Warsi tema järel tulnud K. ja P. Sinik kõrtsu ja rääkinud, et nemad üht walgehobusega külameest taga tulnud ajama kes wabriku kiwisüsi warastanud.

Thomas Kalju astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja et tema eile õhtu kell 6 ajal mere äeres sauemajas käinud Laas Tõkkele mõni toop õlut wiinud. L. Tõkke olnud wabrikus tööl, naene kodu. Tema walge hobune seisnud wankriga Sauemaja otsas. Kui tema toast wälja tulnud, läinud Pattarei poolt otsast mereäere magasini taha oma asja toimetama. Saanud ta seal ennast äratoimetanud, tulnud ta sülla poolt otsast sööhuniku juure, seisnud seal natuke aega ja mõttelnud omas meeled: Neid on küll üks suur hunik kiwisüsi, ei küll wabrik tänawu palju puid ei tarwita. Sealt tulnud tema hobuse juure, wiinud hobuse toa taha aja äere, ehitanud seal oma heinakessi ilusti wankrile, istund peale ja sõitnud ära.

Sealsammas Sauemaja otsas tulnud kaks poisi ja hüüdnud: Pea kinni! Tema arwanud, need tahawad wist et ma neid kõrtsu pean sõitma, mis mina neist wean, ja sõitnud sanalausumata edasi. Ei ole tema kiwisüsi mitte warastanud.

Suud suud wasu jääwad igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.

Th. Kalju ütleb, et tema hobu siis sauemaja otsas seisnud kui tema sööhuniku juures kord seisnud.

P. Sinik ütleb, et hobu siis juba toataha aja äere olnud wiidud kui Th. Kalju sööhuniku juure läinud.

Peter Sinik ema An astus ette ja rääkis wälja, et tema muud pole näinud kui seda, et Th. Kalju sööhuniku juures seisnud ja hobu olnud juba siis toa taha wiidud.

Et Thomas Kalju ennast wabandab, et tema mitte kiwisüsi warastanud ei ole ja tema maja täna wabriku walitsuse käsu peal wabriku õuetöörahwa ülewaatjast läbiotsitud saanud kus aga ühtegi kiwisüsi pole leitud saanud, ei ka mingisugust märki et ta neid oleks warastanud, seepärast ei wõinud selle kohtu asjale mingisugust otsust tehtud saada.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS