Jüri Luige kabab, et Jaan Libbe olla wist warest lasnud püssiga ja nemad olla Adu peremehe Mats Lindrega krawi taga istunud wäljal, ja tema kässe olla püssi aawles putunud kus peal kolm aawle marki olnud, selle peale olla tema poisi jure lind ja ütlen: miks pärast saa meid püssiga lasksid? pois wastand: ega mina teid ei lasnud, mina lasin warest ja teid mina ei nainud. Jüri Luige akkand tema püssist kinni ja ütlend, ma löön sinu pussi puruks sele peale akkand siis Jaan Libbe Jüri Luiged sõimama saa õbbe nina ja tina silm, paukar, ikka edasi mines isse olda söimand. Seles kaebtuse asjas on Mats Linder käemeheks.

Sai kohtu ette kutsutud Jaan Libbe ta tunnistas et ta püssega on wäljal warest lasnud ja ei olla neid mitte näinud sest et nemad krawi ja leppiku warjus on olnud, ega Jüri Luiged ei olla ka ta mitte söimand.

Sai kohtu ette kutsutud Mats Linder ta tunnistas et Jaan Libbe on Jüri Luiged sõimand, sa öbbe pea ja Tina silm, paukar ja ise läind ikka edasi. Mats Linder kaebab ka et pussi aawled olla läbbi leppiku tema kuesse puutund, aga mitte häda teind, waid on teda ehmatand.

Siis moistis kohus: Jaan Libbe maksab 1 rubla Jüri Luigele söimamise ja wallu palkaks et püssi aawlid tema kässe on puutund ja Mats Lindrele 1 rubla, et püssi aawled on tema kuese putund ja see läbi on ta ehmatand, ja 20 hoopi ihu nuhtlust õppetuseks, et ilma waatamata püssiga on lasknud.

Jüri Luige ja Mas Linder ei wõtnud mitte seda raha, mis kohtu otsust möda mõistetud sai omale, waid antsid seda walla laeka kasuks.

(Mõistetud ja mõistus täidetud Sel 8mal Augustil 1881.)