Sel 11. Febroaril 1883.

koos ollid

peakohtomees Maddis Ambos

teine kohtomees Mart Kukk

kolmas kohtomes Jürri Laurisson

Jaan Unti kaeptuse asjas Jakob Kõrwe wasto härja ärra riisumisse pärrast tunnistas Jaan Pärn et temma on nähnud kui Jakob Kõrwe on härjaga temma wärrawast mööda lähnud, ja selle järrel on ka Jaan Unt järrele sõitnud ning teise tallu kohhal Jakob Kõrwest mööda sõitnud ning ei olle Jaan Unt sedda härga järrele ajanud ei ka temmale ütlenud et Jakob Kõrwe sedda härga wäggi valtselt riisunud. 

Tomas Aun tunnistas nendasammuti et temma on nähnud et Jakob Kõrwe on puukoormaga lähnud ja üks härg tagga kinni. peale selle on siis ka Jaan Unt järrele sõitnud, ning Jakob Kõrwest mööda sõitnud ning ei olle Jaan Unt sedda härga järrele ajanud egga ka temmale ütlenud et Jakob Korw se härg temma käest wäggise ärra riisunud.

Jaan Unti sullane Mart Unt kes Jaan Unti lellepoeg tunnistas et Jaan Unt on Jakob Kõrwele üks koorem puid annud. ja kui nemmad metsast koddu tulnud on Jakob Kõrwe kambri lähnud ja rahha küssinud Jaan Unt on agga wastanud. rahha on küll walmis agga sinno issa on se rahha kinni pannud. selle peale on siis Jakob Kõrwe wanduma hakkanud ja reia alla lähnud ning härja wälja tonud ja siis kambri ukse peal Jaan Untile ütlenud Jummalaga kui sinna pantid minno siis minna pantin sinno, Jaan Unt on agga ütlenud kule ärra wee minno härga ärra sa ei jõua sedda wastata se härg maksab 70 Rubla, Jakob Kõrwe on agga selle härjaga eddasi lähnud.

Jaan Unti tüdruk temma sõssar Kadri Unt tunnistas nenda sammuti kui Mart Unt.  

Moistus

Et nende tunnistuste järrel Jakob Kõrwe on omma wolliga se härg Jaan Unti majast ärra wenud. ning omma wõlla nõudmisses issi kohtomoistja tahtnud olla mis säduse wasto. siis peab Jakob Kõrwe se härg nenda kohhe ja keige hiljemb 8 pääwa sees Jaan Untile taggasi weema. ja maksab selle omma vollilisse riisumisse eest 3 Rubl walla laeka trahwi ja Jaan Untile 3 Rubl aja wiidu ja kohtus käimisse eest. Jaan Unt peab agga nendasammuti 8 pääva sees Jakob Kõrwele omma võlg 38 Rubla wälja maksma. ja peab se härg terve ja wiggata ollema. nenda kui enne    

Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773. kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.

Maddis Ambos XXX

Mart Kukk XXX

Jürri Laurisson XXX

Jakob Kõrwe maksis se moistetud trahw 3 Rubla sisse ja lubbas se härg Jaan Untile ärra tua ning selle moistusega rahhul olla.

Maddis Ambos XXX