Ette tulli RummustLiso Lustberg ja kaebas omma wõera poia Jaan Lustbergi peäle, et se tedda omma leiwast olli ärra lükkanud, ja tänna näddala eest olli Jaan temma taskust sedda wikkati luisko, mis ta kaddund mees, temmale linnast tonud, wäggise ärrawõtnud, tedda sellite mahha lües.
Jaan Lustberg sai ette kutsutud ja selle üllemal nimmetatud kaebtusse ülle küssitud: Jaan Lustberg wastas, et temma wõerasemma Liso Lustberg on kohto ette wallest temma peäle kaeband. Temma wõerasemma polle möda läind aastal, pärrast issa surma, temma jures ühhegi asjaga rahhul olnud, waid allati igga asja ülle nurrisend, siis on temma kewwadel tale öölnud: Minno toido, egga ühhegi teise asjaga polle sa rahhul olnd, waid allati nurrisend, nüüd woid sa parremad katsuda; ja sedda luisko olla temma isse, agga mitte issa linnast tonud, ja temma wõerasemma olla sedda temma sullase käest ärrawõtnud, siis on temma sedda jälle wõeraemma käest ärrawõtnud, agga ilma temmale wigga ehk hädda teggematta, on ta sedda temma taskust ärrawõtnud.
Otsus. On saand mõllemad kohto ees nomitud, et mõllemad peawad rahhul jäma ja ilma nurrisematta ellama, kui õige ristirahwa wiis on.