Waata protokoll N 16 sel aastal astus kohtu ette Laiba perenaine Mari Hio Juhani naine ja kaebas, et Tallitaja Jüri Remmeli naine Leno on teda kohtu ees tuas teutanud (sel teisel kohtu pääwal 6mal Webruari k.p.) et tema peab käima lambaid ja willu omale pärimas siit külast. 

Selle peale kohus kutsus ette Leno Remmeli Jüri naise ja kuulas järele seda teutuse asja Leno Remmel tunnistas, et asi olnud nõnda: tema tulnud kohtu ette tuppa õuest ja Mari Hio olnud enne teda tuas, Mari Hio on küsinud tema kääst: "Kas sina ka kuulsid seda juttu Arowaldas Ruskwere warrul lamba müimast?" Siis wasatanud tema Mari Hiole: "Miks mina ei kuulnud kui sa seda rääkisid." Selle peale on hakkanud Mari Hio teda häbemataks sõimama ja käskinud oma perset lakkuda ja tõstnud ka oma kätt küsides kas tahad ma löön sind. Selle peale on siis Leno Remmel öölnud Mari Hiole "Miks sa mind sõimad, se on ju tõsi sina käid ju siin külas wõeraid lambaid ja willu iga sügise pärimas. Leno Remmel tunnistas et Kure peremees Jüri Schönberg on neile nende kambris seda rääkinud nõnda: et Laiba eit on käinud neil lammast otsimas ja tema on esiteks nalja pärast naidanud oma lammast, aga Laiba eit ei ole ühti tunnud et se wõeras lammas olnud, waid on öölnud ja se on wist meie lammas. Siis näidanud Jüri Schönberg jälle ühte teist lammast, siis öölnud Laiba perenaine jah se on just sama sugune kui meil oli; aga Laiba perenaine jätnud selle lamba sinna, ei ole mitte ära wiinud. 

Ja koolmeistri juurest käisid lamba willa omale pärimas. 

Selle peale kohus küsis koolmeistri kääst järele seda willa waja; koolmeister Siimberg tunnistas, et ühel sügisel (se oli 1888 aasta sügise) on temal üks lammas karja hulgast kaduma läinud ja ei ole niiduajal leida olnud, siis öödanud koolmeister kui kõik omad lambad niidetud saawad kas ehk jääb üks lammas tema lamba asemele niitmata ja nõnda ka sündinud, sest lamba niidust olnud juba peale kahe nädala mööda ja üks lammas käinud Kurel niitmata, siis lasknud koolmeister awalikult selle lamba ära niita ja Jüri Schönbergile sai ööltud kui keegi tuleks pärima kis selle lamba ära niitis ja kelle oma se lammas on se tulgu koolmeistri juure saab oma willa kätte. 

Aga ühel pühapääwa õhtul on Laiba perenaine Mari Hio tulnud õhta pimedas koolimajase ja öölnud, et se nende lammas olnud, mis mina lasksin Kurel ära niita ja päris selle willa omale, mina ei tahtnud pimedas aita minna willa ära tooma ja lubasin Esmaspääw homiku tüdrukuga willa ära saata; Mari Hio oli sellega rahul, will sai Esmaspääw homiku tüdruku Leno Randmeesiga Laibale saadetud perenaise kätte. 

Selle peale sai ette kutsutud Kure peremees Jüri Schönberg, kis tunnistas, et tema on rääkinud seda Raudsepa kambris, et Laiba perenaine on käinud neil lammast otsimas ja tema on näidanud esiteks oma lammast Laiba perenaisele ja Laiba perenaine Mari Hio on öölnud, et seda moodi lammas oli meil, siis näidanud tema ühte teist wõerast lammast, siis öölnud Laiba perenaine ja wist se on meie lammas, se lammas on siis selle peale jäänud, et se Laiba lammas pidi olema, aga Laiba perenaine ei ole eda lammast sealt ära wiinud. (Se oli se sama lammas mis koolmeister ära niitis ja se olnud Nano peremehe lammas kis teda wiimaks ära wiinud ja ka Libalt willa ära tõi.) Kirjutaja Siimberg. 

Kohtu eesistuja: J. Witismann [allkiri]

Abimees J. Rodemann [allkiri]

" Mihkel Taneberg XXX

Kirjotaja Siimberg [allkiri]