Astus ette Sindist Andres Klaas ja kaebas, et tema olla Sindi walla talupoeg Jaan Elendi palwe peale tema heinamaa langi, mis pool parema ja pool wasema rohu kaswataja maa on minewal suil selle tingimisega ära teinud, et wõtawad need heinad talwel Jaan Elendiga koorma kaupa pooleks. See heinamaa on 42 saadu heina wälja annud, mis tema nelja kohjasse kokku pannud ja nimelt paremad heinad kahte kohja, kokku 30 saadu ja waesemad heinad kahte kohja, kokku 12 saadu. Nüid olla aga Jaan Elend need paremad heinad: 30 saadu ära toonud ja waesemad heinad: 12 saadu järele tema jaoks jätnud, mis ka tema mitte rahul olla ei wõi, sest et ilma, et teda ligi kutsunud oleks - paremad ja rohkem osa heinu ära toonud ja wähem ning waesemad järele jätnud, mis tema mitte tarwitada ei wõi ja seepärast oma kohju tasumiseks 31 rubla Jaan Elendi käest nõuab.

Astus ette Jaan Elend ja wastas, et nende kaup heina pooleks tegemise pärats olnud nii, et Andres Klaas pidanud suil saad pooleks (tegema) wõtma ja nimelt paaris ja ühesuurused kohjad tegema ja on ka Andres Klaas neli kohja teinud: 2 wäiksemad ja 2 suuremad. Ühe wäiksema ja ühe suurema heina kohja on tema ära toonud ja 2 niisama sugust järele jätnud Andres Klaassenile.

Et Jaan Elend ilma Andres Klaas ligi kutsumata heinde järele läinud ja nagu kogukonna kohtul see teada: on pool sest heina maast parema ja pool waeseam rohu kaswataja maa ja nüid Jaan Elend paremad heinad ära wiinud ja waesemad järele jätnud, sest ühendas kohus ennast selle 

Mõistusele:

Jaan Elend peab 42 sao heindest pooled, see on 21 saadu Andres Klaasile rahaga wälja maksma 8 päewa pärast ja nimelt on arwata iga saad 7 puuda, teeb wälja 147 puuda, à puud 20 kop. Summa 29 rubla 40 kopik.

Otsus kuulutud.

Jaan Elend nõuab ülemat kohut, mis ka lubatud sai. Ülem kohus 60 puuda heinu mõistnud, mida Klaassen kätte saanud.