Mõisamaa kandikoha orjuse kontraht. Tänasel päewal om Mekkatsi mõisawalitsuse ja talumehe Kusta Annuk wahel järelseisaw kontraht täieste ära mõteltud, wälja märgitud ja kirja pantud:

§ 1. Mekkatsi mõisawalitsus annab seda Kõbja N: 1 mõisamaa kandikohta, kelle wäärtus on 10 tadrit 50 krossi 3 aasta peale, see on 23. Aprillist 1902 kuni 23. Aprillini 1905 aast. Kusta Annuk kätte orjuse rendi peale.

§ 2. Nimetatud koha eest maksab Kusta Annuk aastas ülepea 24 rubl. 40 kop. raharenti ja nimelt: 1sel Aprillil 12 rubl. 20 kop. ja 1sel Oktobril 12 rubl. 20 kop. ette ära, ja peale selle on tema kohus weel järgmised osatükkid teha: tema peab:

1) 4 wakkamaad talwewilja lõikama ja kuhja panema.

2) 8 wakkamaad suwewilja lõikama.

3) 2 wakkamaad ristikheina  tegema.

4) 10 wakkamaad maaheina tegema.

5)-     wakkamaad wikkid niitma.

6) 2 wakka alla kartohwlid wõtma, ja peab neid ärawedama kuhu mõisawalitsus käseb.

7) 9 sülda puud 1 arsin pikkad Mekkatsi mõisa wedada.

8) 94 sülda teed teha, kus mõisawalitsus käseb, 1 süld, 7 jalga.

9) 80 päewa tegema.

10) ................................................................................................................................

11)  ................................................................................................................................

Nende osa tükkide kokku panemine saab 13. Nowembril 1860 wäljaantud Liiwimaa talurahwa seaduse § 168 järele nõuetud.

§ 3. Hoonete parandamise wõi ehitamise palgid peab rendikoha pidaja kuni Mihkli päewani üles andma, ning peab kandikoha pidaja ennast kõige asja poolest metsa seadmiste alla heitma; kui ta nende seadmiste wastu eksib, kaotab tema oma koha käest.

§ 4. Selle kandikoha pidaja peab seda tema käes olewat kohta kõige sündsa põlluharimise seaduste järele tallitama, ja kui selle kontrahti aeg mööda on, peab tema seda kohta järelseiswal wiisil jälle mõisale tagasi andma:

a)  kõik hooned ja nimelt nende katused olgu heaste parandatud;

b) rukki wäli heaste haritud ja õigel ajal hea seemnega külwatud;

c) aiad heaste parandatud;

d) heinamaad hagudest puhastud ja kõik kraawid roogitud;

e) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale rukki kõrs üles küntud ja ära äestud olema;

f) põletus puud ..............sülda 1 arsina pikkused koha peale jätma.

§ 5. Peaks kandimehel mõisawalitsuse käsu peale uueste hooned ehitada, ehk ka parandada olema, siis peab kandimees seda oma kuluga ilma kahjutasumise nõudmiseta tegema. Niisuguse ehituse juure annab mõisawalitsus ilma maksuta palgid, aga kõik kandimehed peawad neid oma maa suuruse järele ilma maksuta ehituse platsile wedama, ja niisama ka hulga kaupa ilma maksuta oma maa suuruse järele, mõisawalitsuse wäljaarwamise järele, hoonete katmise õlgi andma. Karjalauda kiwi vundamendi tegemine saab mõisawalitsuse poolt ruutsülla wiisi maksetud.

§ 6. Omad põllud peab mõisamaa kandikoha pidaja neljas jaos tarwitama, nii et: 5 wakka alla rukki all seisab, 10 wakka alla suwewilja all seisab, 5 wakka alla kesanurmen seisab ja ei ole temal õigust ühtegi suwewilja kesanurmesse külwata.

§ 7. Õlgi, heinu ega muud loojuste toitu ei tohi selle pidaja ei kellegile wälja laenata ei ka ära müüa.

§ 8.  Mõisawalitsusel on õigus selle koha majapidamist igal ajal läbi waadata, ehk omast wolinikust läbi waadata lasta.

§ 9. Lina wõib selle koha pidaja üksi ½ wakka alla maha külwata.

§ 10. Kui mõisawalitsus selle koha pidajale üles tahab ütelda, siis peab see 23. Oktobri kuu päewal enne selle kontrahti lõpetust sündima, ja selle koha pidajal ei ole õigust ei ühtegi töö wõi kulu eest tasumist nõuda, niisama peab ka kandimees tegema.

§ 11. Selle kandikoha pidaja paneb kautsjoniks nende enese pääle wõetud sundmuste pärast kõik oma warandust, ja nimelt oma jäädawad wara ehk inwentariumi, kelle sees kõige wähem 1 hobune ja 6 suurt weiste pead peawad olema, kõik heas korras üles peetud.

§ 12. Kui selle koha pidaja tulega hooletul kombel ümber peaks käima ja seeläbi mingisugust kahju sünnib, wastutab tema kõige oma waraga sündinud kahju eest.

  Peale selle lepib mõisawalitsus selle koha pidajaga weel järelseiswa peale:

1) Koha pidaja wõtab oma peale ... sülda teed teha.

2) Kohapidaja ei tohi wargile minna, wargid ega warastatud asju omas majas wastu wõtta.

3) Kui elurehi halb ja wana on, ehitab  mõisa teda oma kuluga jälle üles, aga mõisamaa koha pidajad peawad hulga kaupa, oma maa suuruse järele, ilma maksuta tarwilikku materjali juure wedama, niisama peawad nemad ka elurehe parandamise materjali juure wedama. 

§ 13. Koha pidaja peab iga kord, kui mõisa käsku annab, wälja tulema päiwi tegema.

§ 14. Koha pidaja ei tohi omad koerad lahtiselt ümber hulkuda lasta. Igaüht koera, keda kus tahes lahtiselt wäljaspool koha pidaja krunti leitakse, lastakse maha.

§ 15. Jätab koha pidaja mõned selle kontrahti sees nimetud punktid täitmata, siis kaotab tema oma koha ära, ilma et selle üle kohut käia ehk tasumist nõuda wõib.

§ 16. Kõbja N: 1 rendikoha hoonete seisus on:

1) Elurehi keskmine

2) Ait õlestik karjalaut keskmised.

3) Karjalaut ja 2  õlestiku keskmised.

4) Saun kamber ja sarra keskmine.

5) Koda kambriga karjalaut õlestik wana.

6) Kaew  kõwa.

7) Õlestik karjalaut Sealaut keskmine.

8) Õuue aed korral

9).........................................................

10) .......................................................

§ 17 Wilja redelid weab talunik mõisa lisa tööl ilma maksuta kuhu tarwis on.

§ 18. Koha pidaja peab tegema iga nädala kaks (2) mehe päewa Teisipäewal ja kolmapäewal iga päewa eest mis nädalas tegemata jääb maksab tema mõisale seitsekümmend kop. Kõige mõisa tööde juures peawad rentnikul olema omad tööriistad, nimelt: sirbid, wikatid, rehad, hangud, kirwed ja labidad.

§ 19. Rukki wäli peab mitte hiljem 20 augusti kuu päewa, hästi haritud ja hea seemnega mahakülwatud olema.

§ 20. Kartohwli rõugud õlgede ja mullaga mõisa walitsuse käsu ja tahtmise järele kinni matma.

§ 21. Kantnikul ei ole luba seda kohta ilma mõisa walitsuse lubata teise kätte anda.

§ 22. Selle paragraphi eest teeb see plats puhtas kiwidest, kus lõhutatud kiwid on.

Et see sinanekontraht rentnikule Kusta Annuk täiesti ette loetud ning ära seletatud on saanud, ja et seesama rentnik keige nende ülemal nimetatud tingimustega täiesti rahul on, seda tunnistab tema oma käekirjaga:

Nõnda sündinud Mekkatsil 21sel Webruaril 1902 a.

Märt Lall teeb pool et selle kontrahi järele kõik poole orjuset ja pool renti, ja raha sisse maksnud, 6. kuus rublad.

                                   Kandikoha rentnik: Kustaw Annuk

Ja selle kaubaka on ka Kusta Annuk rahu. Mart Lall. Kusta Annuk.

                               Mõisawalitsuse nimel: G. Lipp.

Kusta Anukul ja Juhgul Kuusikkul saap kumagil 5 rubla maha kui keik pungit peawat.

1902 goda fevralja 21 dnja dogovor sei javlen v Pallaskoje Volostnoi Sud, Jurjevskogo ujezda k zasvidetelstvovat arendatom polumõzõ Mekkast Georgijem Lipp i Gustavom Annuk krestjaninom Pallaskoi volosti, litšno Volostnomu Sudu  izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov; pri etom Volostnoi Sud udostoverjajet, tšto dogovor sei protšitan dogovarivajuštšimsja litsam i sobstvennorutšno podpisan Georgijem Lipp i Gustavom Annuk . Po aktovoi knigi N 12.

                                  Predsedatel Suda: J. Soiewa

 Märkus.                                  Pisar: Sepp.

Palla wallakohtu pitsati jäljend.