Kohtu ette astus kaebaja Paistaku SiimuKustas Wiht ja kaebas, et tema Paistaku peremehe Hans Wiht'i käest on Paistaku kohaga wäikse Siimu koha on ära ostnud ja on 200 rbl. /: kaks sada rubla:/ raha sisse maksnud; nüüd olla aga nõnda näha, kui teeks Hans Wiht seda ostmise kaupa tühjaks, olla tema krundist ilma tema lubata nii palju heinamat ära wõtnud, kust arwata 30 ??? heinu saab.

Ette sai kutsutud Hans Wiht, tema tunnistas, et see ostmise kaup neil kül korra olla olnud; aga Kustas Wiht olla ostmise kaubast ära taganenud, ue elumaja ehitamise pärast ta pole tahtnud seda kulu kanda, ja on rendi peale jäänud.

Nüüd oliwad naad seltsis seda elu maja üles ehitanud, ja Kustas Wiht maksnud temale renti 50 rbl. 10 rbl. arwanud tema 200 rubla intressidest ja 40 rbla maksnud Kustas Wiht weel juure. Pitkema üle kuulamisel sai see awwalikuks, et Kustas Wiht ostu kaubast taganenud ja rendi peal oli.

Kustas Wiht aga nõudis, kui ta kewade 1887a. sealt pidi wälja minema, et ta poole elumaja ehituse töö kulu pidi walja makstud saama; Seda sai kaa õigeks arwatud ja Hans Wiht lubas seda kaa maksta, sealt saadik kus õige on.

Maja sai ilma takseerimatta arwatud 150 rubla see ehituse töö kulu, sellest poole raha see on: 75 rubla pidi Hans WihtKustas Wiht'ile wälja maksma ja peale selle 13 rubla 40 Cop katuse õlge eest mis Kustas Wiht oma raha eest on ostnud, Summa 88 rubla 40 Cop, see raha pidi ta Kustas Wiht'ile Märzi kuu esimeste pääwade sees 1887 wälja maksma.

See 200 rubla, mis Kustas Wiht ostu kaupa tehes on Hans Wiht'ile sisse maksnud, peab Hans Wiht temale Küünla pääwaks 1887 wälja maksma.

Kohus mõistis, et need heinad, mis Hans Wiht selle heinamaa pealt on saanud mis ta Kustas Wiht'i heinama jäost on ära wõtnud, peab Kustas Wiht'ile tagasi maksma see on: 30 leisikast heinu. Küünla pääwaks 1887a. peawad need heinad makstud olema.

Kohtu wanem: K. Ojasson [allkiri]
Korwamees: Jaan Umberg
Kohtu järgmees:  Kustas Ermann
Kirjutaja: Mihkel Kruup [allkiri]