Laiksaares sell 19mal Octobril 1862.

Ollid kohhut piddamas:

Peakohtomees Johann Petersohn

Kohtomees Jürri Orraw

-,,- Jaan Kurm

Et nüüd Loigo tallo ärra põllenud, siis sai käsk antud, et keik Loigo tallo innimessed peawad tänna siin koggokonnakohto ees ollema, et järrele saaks pärritud ja üks protokoll se päele ülles wõetud, kuida seal tulli on wälja läinud.

Sai ette kutsutud perremees Jakob Andressohn ja küssitud, kuida se kahjo temmal on sündinud.

Se ütles: temma on hommiko nattuke ahjo kütnud, kus rehhe on üllewel olnud, siis on temma Orraja weskil läinud ja kui õhto koio tulnud on temma weel tuhha unniko toa assemel leidnud, ning tunnistab, et temma ahhi on wägga kõwwa ja kindel, keik telliskiwwist tehtud, mis weel paraego woib nähha ja mis ka keik kohtomehhed, kes sedda ahjo on läbbi waatnud, tunnistawad tõe ollewad.

Sepeale sai ette kutsutud pois Ado Andressohn ja ütles wälja: Kui nemmad õhto koido aial keik kambres koos olnud ja äkkiste üht pragginad kuulnud on kaks naeste rahwast Leno ja Ann Andressohn õue läinud se järrele waatma ja ni kui ukse lahti teinud on nemmad näinud, et keik toa kattus on põllenud ning wälja jooksnud ja suggugi polle arro sanud, kas tulli seest toeast ehk wäljast on hakkand.

Tulli ette Leno Andressohn ja ütles: kui temma mürrina kuulmisse peale ukse lahti teinud on õue walge olnud ja keik toa kattus jubba põllend ja muud ei tea temma ühtegi.

Tulli ette Ann Andressohn ja ütles nisamma.

Tulli ette wanna emma Marri Andressohn ja ütles nisamma.

Tulli ette Jürri Mütt ja ütles nisamma kui üllemal nimmetud.

Et nüüd keik Loigo tallo innimessed ühtlasi rääksid siin kohto ees ja nende ahhi wägga hea on, siis ei wõinud wallakohhus mitte arro saada, kuida se õnnetus on sündinud, ja mõistis et se protokolli ärrakirri tarwis Ausa Keiserlikko Sillakohto kätte saata, nipea kui se Suurkohhus sedda kässib.