Astus kohtu ette Salutaguse walla mees Hans Karlson.

Mina kaebab - minu poeg oli koplis karjas, ta on kuulnud et kopli aed on ragisennd, on arwanud et loomad pidand koplist wälja mineme ja on joostes läinud waatama ja näinud et tüks mees on oheliku pidi meie lehma järele wedanud ja on juba aja august läbi männiko sisse lehmaga läinud, teine mees on aga hobuse juures olnud, seda ta ei ole mitte tunnud, aga see kes lehma oheliku pidi järele wedand - on ta ära tunnud, see on olnud: Kohila walla mees - "Jaan Wiiluks". Nüid ta elab Tammiku Waldas, on seal peremeheks Kadaka peres.

Astus kohtu ette Hans Karlsoni poeg Hans,

Mina olin karjas koplis, kuulsin et aed ragises, läskin waatama mis see pidi olema, nägin, et üks mees wedas meie lehma oheliku pidi järel ja oli juba koplist wäljas männiku sees, mina läksin joostes järele ja nägin et teine mees oli hobese wankriga aja taga, kui see mees mind nägi kes meie lehma wedas, siis pani ta käe oma silme ette, laskis lehma lahti, pani jooksu ja hakasid teise mehega seltsis minema kes wankri juures oli, mina tuntsin selgesti - see kes meie lehma oheliku pidi järele wedas - oli Jaan Wiiluks, temal oli must lühike kuub selgas ja saapad jalgas.
Astus kohtu ette Hans Karlsoni poeg Juhan

Meie läksime lehma warast isaga taga ajama, läksime esite maanteed mööda kunni Urge määni, nägime et maantee pealt läksid tolmused wankri jäljed maantee kõrwa, hakasime neid mööda edasi minema, paks mets tuli wasta, kuulsin et ragain oli metsa sees, ütlesin isale näe siin ta on ta hakas hobusele taka andma, mina jooksin järele mööda maanded ja karjusin ika wötke kinni, wötke kinni, aga keegi ei wötnud; Traksi kortsi ukse sees sain mina Jaan Wiiluka kinni, küsisin: kus sa lähed? ta ütles; lähen linna, mina küsisin: kas sa tühja wankriga linna lähed? ta ütles, et mina käisin Toisu Kortsis ja tahtsin Toiso mölderi käest jahu osta, mina küsisin; mis sa metsas tegid? ta ütles, mina parandasin wankri juhewitsa; mina küsisin, mikspärast sa nii kaugel tee kõrval oma wankri juhewitsa läksid parandama? eks sull maantee ligemal ruumi ei olnud? siis mina tulin koju ta läks linnapoole.
Mina käisin Toisu Kortsis kuulamas kas ta seal oli käinud, seal hööldi, et ei ole ta seal mitte käinud.

Tunnistus, astsus ette Jüri Tinaberg - Mina olin oma õues, kuulsin üks karjus wötke kinni, wötke kinni, läksin oma õuest wälja nägin üks tuli mööda maanteed suure sõiduga paksu tolmu sees läks linna poole, poiss läks joostes järele, mian ei saand seda sõitjad mitte näha kes ta oli

Tunnistus - Astus ette Mari Jea - Mina olin Kotlepi körtsi sees, üks tuli kange söiduga maa poolt körtsi ette, teine tuli joostel järele karjus, karjus  - wötke kinni, wötke kinni, sõitja läks sealt kange söiduga  mööda, mina seda ei tunnud kange tolmuga kes ta oli.

Astus kohtu ette Jaan Wiilukas, (Kohila walla mees, kes nüüd Tammiku waldas elab) - Mina käisin 20mal Jaani kuu p. linnas üksipäine, kui ma Salutaguse metsa wahelt läbi läksin, siis päe läks looja, pidin Kohila koolituppa sisse minema ja walla tunnistused ära tooma, aga mina ei läinud, minu wankeri juhewits oli lödwal, tömbasin hobuse paar sammu maantee körwa, keerutasin juhewitsa kangele, istusin wankri peale, wankri ais puutus mööda hobuse kandu, hobune hakkas löhkuma, läksin edasi nii kaugele kui Kötlepi Körtsi kaewu juures, siis sain hobuse pidama, läksin siis sammu nii kaugel kui Traksi Körtsi ukse kohta siis pois sai minu kätte, hakas minu ohja arusse kinni, küsis missa söidad nii waluga, küsis minu käest köit? mina ütlesin, köit minul ei ole, ta küsis siis minu käest: kus sa lähed? mina ütlesin, lähen linna, siis poiss ei rääkinud mulle enam ühtki.

Tammistu Üüdiku Jüri tuli linnast oli ka Traksi körtsis, sisi kui mina linna läksin.

Kohus kutsus Jaan Wiiluka pärast ette, usutas iga moodi teda nii kui see wähe woimalik oli, aga ta ei tunnistanud seda lehma wargust mitte oma peale, nüid palub walla kohus seda asja suurema kohtu ülekuulamise alla wötta.

Kohtu wanem: Mihkel  Waartberg xxx

1. Mihkel Kalmien xxx

2. Jüri Weitenberg xxx

Kirjutaja G. Wender [allkiri]