Kaibussega tulli sullane Mikel Josu ette hobbese perrast, et perremees Jaan Ismael ei olle temmale hobbest andnu weskile minna pühha päiwal. Selle päle selletas perremees, et temma om iggal ajal hobbest andnu kui sullasel waja om ollnu, ent et sullane temma hobbestega hallestamata wisil om ümbre käuno, ei olle temma sekord mitte andnu; agga sullane om sepäle ni om ma meelt täus lännu, et temma ei olle omma naist mitte ennamb moisa rehhele saatnud, /lasknu/, nink perremees om rahha eest innimesse assemele wötnu. Nüüd moistis kohhus Mihkel Josule, et temma omma naist moisa rehhele es lasse, Jaan Ismaelile katte wörra to rahha massa, mes temma päiwilissele om masnu, ehk katskümmend witsa löki.