Laimjala Möisas Koggokonna Kohtus sel 1sel Nowember k.p. 1875 a.

Kokko tulnud ollid:

Kohto ette astus Kingli wallast tallo perremees Konstantin Körge ning kaebas et seältsamma wallast perrerentnik Anton Ristmeggi sel süggisel Mihkli päwa aial temma 15ne aastase ruun hobbosele tahha pole peäle kirwega kauni sure hawa raiunud, kui sesamma temma heina küni kallal pahhandust teinud.

Sepeäle sai nüüd Anton Ristmeggi ettekutsutud ning temmale selle Konstantin Körge kaebtus etteloetud, mis peäle temma sedda wastust andis, et selle Konstantin Körge hobbosed olla jubba saggedaste ennesedda temma heina küni kallal käinud kahjo teggemas, ning ei olle sedda pahhateggemist muido wöinud keelda, kui et issi omma heina küni hoidma läinud. Kui ta nüüd mitto kord sel päwal neid hobbosid heinde kallalt ärraaianud, agga needsammad ikka ueste jälle sinna tulnud kahjo teggema, siis olla ta wimaks melehaigussega tahtnud sedda hobbust kirwe warrega lüa, olla agga koggematta nenda juhtund et kirwe terra nuk hobbusele hawa teinud, mis ta nüüd holega seia male püüdnud parrandada, kui ka sedda hobbust omma kulluga toitnud, ning olli ka walmis heamelega sedda kahjo selle hobbuse perremehhele tasssuma, mis Koggokonna Kohhus arwaks õige ollewad.

Kui nüüd Kohhus selle Konstantin Körge käest küssis, kui paljo temma Antoni käest tassumist nouab, siis ütles temma, et ta sedda hobbust koggoniste ennam taggasi ei wõtta, waid Anton peab temmale 25 Rubla maksma ning selle hobbose ennesele piddama.

Koggokonna Kohhus arwas agga ommalt poolt nenda: sest et se hobbone jubba kaunis wanna ja weike, siis ei olle ta se aastaste hindade järrel ennam wäärt kui 15 ehk 16 Rubla, ning tähhendas Antonile, et sedda rahha Konstantinile peab wälja maksma, kui möllemad selle mõistmissega leppiwad.

Se Konstantin Körge agga eo pannud selle Kohto mõistmist mikski, waid ütles otsekohhe, et Koggokonna Kohhus ei prugi mind ses asjas mitte öppetada, sest ma ollen issi tark, ning lähhen surematte Kohtude sisse.

Et nüüd Koggokonna Kohhus leidis selle Konstantin Körge nisugguse mehhe ollewad, kes milgi kombel ei lasse ennast leppitada, siis tähhentati mõllemile, et õigel aial siit Protokolli kirja wõtwad, ning Keiserlikko Kihhelkonna Kohto jures otsust noudwad.

Peäle sedda sai Anton Ristmäggi kowwaste nomitud, et eddespiddi ennast wõttab hoida, ühtegi loma ni holimatta lüa, muido langeb kangema kohto strafi alla,

Sega olli kohtomõistminne otsas, muud kui et siit kirjotaja se ülle kaebas et keige selle ühheksa aastase ammetipidamisse eest, mis ühtlane Kingli Koggokonna Kohto kirjotaja olnud sedda töotud palka polle kätte sanud, wiis Rubla aastas. Sesamma kirjotaja P. Wesberg leppis wimaks Kingli kohtomehhega, Wassili Reimaniga sedda wisi et selle 1875 aasta löppel wiimse kolme temma ammetipiddamisse aastade eest wiisteistkümmend Rubla kätte murretseb.