Leidandmed | EAA.3261.1.3 |
---|---|
Kaader | 76,77 |
Daatum | 01.04.1881 |
Protokolli number | |
Protokolli teema | 2. Varalised tehingud |
Märkused |
Haslawa kogokonna kohus 1 April 1881.
Juures istus:
Pääkohtumees Mihkel Klaos
kohtumees Johan Link
dito Johan Udel
dito Johan Jantzen
Tuli ette Jüri Leppik Kärkna wallast ja kaebas: tema on Karl Märtzini ja Mihkel Jagowitsche käest Haslawalt maad rendi pääle kaubelnud ja nendele 55 rubl. käeraha andnud pärast aga ei ole kaebatawad temale seda maad andnud ja ei ole ka raha tagasi anda olnud, mispääle nemad temale tähe kirjotanud, et nemad see raha 55 rubl. Decembri kuus 1880 ära lubawad maksa aga selle aeani maksmata jätnuwad ning palub nüüd seda kätte saada.
Karl Märtzin kaebtuse üle küsitud ütles wälja, Jüri Leppik on tema käest maad rendi pääle kaubelnud ja temale 55 rubl. käeraha andnud, kahe kuu pärast toonud aga tiadmise, et tema seda maad ei wõtta, selle est temal üks tõine koht on wõetud ja tahtnud käe raha tagasi saada, mis tema aga mitte ei ole andnud, selle et kaibaja teda on petnud, käekirja ei ole tema mitte andnud.
Mihkel Jagowitsch ütles nõndasama wälja, kui Karl Märtzin.
Tunnistaja Peter Klaos Worbusest ütles wälja: tema on juures olnud, kui Jüri Leppik Tartu linnas Karl Märtzini käest küsinud: Kas sina annad minole maa wõi maksad see 55 rubl. ära! mis pääle Märtzin on wastutanud: Maad mina ei wõi mitte anda, selle et mõisa walitsus seda ei luba ja rahaga palun weel kannatada, minol nüüd ei ole anda ja kui Leppik käekirja on küsinud, on Märtzin wastutanud: Peter Klaos on siin, see on täht, mis käekirja sinul weel waja.
Tunnistaja Tõnno Künnap Kärkna wallast ütles wälja: tema on Jüri Leppikule see maa maa Karl Märtzini käest soowinud, mis ka tema wõtta on lubanud, aga 2 nädala pärast üttelnud temale: Mina Märtzini käest seda maad ei wõtta, selle et minul tõisest paigast koht on wõetud, oleks mina oma käeraha kätte saaks.
Mõistus.
Selle et Jüri Leppik see 55 rubl. maa eest käe rahaks on andnud ja pärast see maa wõtmata jätnud ja mõisa walitsusel selle wasta midagi ei ole olnud, sest sääl maa pääl praego ka kaks peremeest on, siis ei wõi Jüri Leppik midagi Karl Märtzini ja Mihkel Jagowitsche käest nõuda.
Mihkel Klaos
Johan Link
Johan Udel
Johan Jantzen
Mõistus sai kohtukäijatele T.S.R. pärra a. 1860 § 772-774 kuulutud ja õppus antud mis tähele tuleb panna kui keegi kõrgemat kohut tahab käija ja ei olnud Jüri Leppik mitte sellega rahul.