Kohtu ette astus Johan Romandi ja kaebas: et tema aastal 1877 (-seitsekümmend ja seitse) Jüri Metsliku käest koha kauples ja maksnud Metsliku kätte üks rubla sisse. Pärast tulnud Mäküla mees Mart Tesner ja kaubelnud Metsliku käest koha omale ning luband Romandi raha kätte maksta. Pärast kui Romandi pärind raha järele, ütelnud Metslik: temal ep olla. 5e (wiie) aasta pärast, kui Romandi jälle seda pärind, üttelnud Metslik: Wõtta mu persist!

Nüüd kutsuti Metsliku ette. See ütles: Ei ma pole luband ega maksa ka mitte.

Siis kutsuti Mart Tesner ette, kes pärast koha omale ostis, ning see tunnistas et ta ka seda kuulnud kui Metslik luband maksta.

Kohus mõistis: Tesner peab see rubla raha wälja maksma oma lubamist mööda ja peale seda 1 (üks) rubla walla laeka.

(Tesner maksis wälja ja leppisid isikeskis ära ja kohus on täidetud.)