Jüri Naudi astus ette ja kaebas, et nekrut Jaan Kurik on sügisel 1886. aastal enne soldatiks minekut Rebaste kõrtsis tälle juure tulnud, küsinud heina tema käest, kuna täl Kurikul, kroonu teenistusi minek olla, löönud teda vastu pääd, küsinud viina ja löönud jälle mittut korda pähe ja hambad suust maha löönud, üle-kiige on Jaan Kurik teda kõrtsis üks viisteistkümmend kõrda löönud, pärast seda, kui ta kodu minema hakanud, siis tulnud kolm meest tälle tagase järgi, see olnud õhtu pimesi, ja tundnud ta Jaan Kuriku ära, kes teda sääl jällegi maha löönud ja väga peksnud, nenda et ta käppukile Keermannile roomanud. nõudis oma peksmise eest Jaan Kuriku käest 100rbl. valluraha.

Jaan Kurik vastas,et ta ei ole Jüri Naudit Rebaste kõrtsis mitte löönud, on küll käskinud Jüri Naudil Jakob Paabsteliga heinte pärast ära leppida, ta olla siis ka hästi viina saanud, aga tee pääle ei ole ta Jüri Naudile mitte tagast järgi läinud, ei ka sedasama mitte peksnud.

Jüri Naudi seletas, et ta on hennast pärast seda vöörmünder M.Lewertandil ülevaadata lasknud, niisama ka kohtumees H.Kangrul.

Pärast seda tegi kohus:

Mõistus:

Kuna tunnistajate läbi selgeks-saanud, et Jaan Kurik Jüri Naudile kõrtsis sõrme kontega suu pääle löönud on, siis peab Jaan Kurik Jüri Naudile 3rbl. valuraha maksma, kohtu arvamist mööda, aga tee pääl peksmise asi saab tühjaks arvatud, kuna selle asja kohta ühtegi tunnistust ei ole.

Mõistus saije säädusl. kuulutud.

Jüri Naudi ei olnud rahul.Appelle. 13.Aug.88. antud.