Ette astus Alba koharentnik Hans Aidu ja kaebas: "Mina kauplesin Hans Mei, kes alles lapseealine ja Suurewälja Adu hoolekandmise all oli 3 1/2 aasta eest Adu Suure käest Hans Mei oma tahtmist mööda omale sulaseks; teenistuse aasta hakkas üks nädala enne Mihklipäeva. Iga kord, kui aasta täis sai, tegime üks teisega uestkaupa; Nõndasamma tegime minewa sügisel 1888 a. aasta kaupa ja ta lubas mind järgmise palgaga teenida: üks palitu, suised riided, pentsak, west ja püksid, 3 rubla raha ja peale selle pastlid, sokid ja kindaid nii palju, kui tarwis läheb. Palka on ta kätte saanud: 2 rubla raha ja üks palitu, mis 8 rubla wäärt on. Aga nüüd ta jooksis ühe nädala eest salaja meilt ära, 19 nädalat enne kui aasta täis saab; mina ei ole sellega rahul ja nõuan teda enese juure tagasi, senniks, kui aasta täis saab!

Ette astus Hans Mei ja ütles: Nõnda wiisi oli meie kaup, kuidas Hans Aidu on rääkinud."

Selle peale leppisiwad nad üks teisega ära, ja Hans Mei lubas Hans Aidu juure teenistuse tagasi minna, ja Hans Aidu lubas temale weel 1 rubla raha aasta palga juure.

Kohus kinnitas, et see nõnda pidi jääma.

Allakirjutus: kohtuvanem Jüri Karja xxx

kõrwasmees: Mart Jõk xxx

-"- : Mihkel Pett +++

kirjutaja: Joh. Mets