Ette tulli Rein Pekaln Marienhausin Widepski kubernemangun ja tema kaibas Simon Putnesch eest ja näitas ka sellest antu wolikirja ette, tema kaibas, et Karl Grünthal Misso wallast täkku lõikaja om Simon Putners täkku lõikamise man wigatses tennu mis wäärt 300 Rbl. ja tema nõud nüüd, et kui Karl Grünthal se täkku terwes teeb, sis massab tema se täkku söötmise raha, ent kui mitte se hobbene terwes ei sa sis pallen tema kogokonna kohut et se hobbese kahju saas temale wälja mõistedus.

Tunnistajas and tema Pawel Petrow Panikowa wallast Zelxzova külast ja Rein Jelnik ka Marienhausi wallast.

Karl Grünthal tulli ette ja wastud kaibuse pääle, et se olli 1. Oktobril kui lätlane se täkku tema manu lõigata tõi ja tema om teda nisama lõiganu kui tema jo mittu tuhat om lõiganu ja tema töö om ka terwe, ent lõikamise waluga om se hobbene perra jalga palju wälja sirutanu ja selle man jala jakkust wälja painutanu ja kui tema oma hobbese hinda 300 Rbl. nõud, sis küsinu tema enne lõikamist kautsioni sisse ja tema wõib anda tunnistusi mõisnikitest ja talupojades kas kui palju, et tema om oma töö alati ausaste ja illma wigata tennu ja nüüd nõud tema hobbese söötmist edimatsest Oktobrist kunni tooni aja, kui kui hobbene tema pool om 40 kop. päiw ja muud kulu mis tema rohte pääle om kulutanu 2 Rbl ja se täkku lõikamise raha 1 Rbl. mis weel masmada om ja tema töö perrast mis tema wäidsega selle hobese man om tennu wõib se hobbene ette pantus saada ja kos Riga sõitedus.

Tunnistaja Pawel Petrow wene usku ütles wälja, et se lätlane om tema küllast läbbi tulnu ja teda teejuhis massu eest wõtnu, ja täkku lõikaja om täkku niisama maha wõtnu kui kõiki muid ja lõikamise man om täkkulõikaja jala kinni tõmmanu ent walu aigu om hobbene jalgu sirutanu ja üts jalg om wallale päsnu ja se sai jälle kinni pantus, ent kui üles hobbene sai awitedus, sis olli se jalg nõrk mis iks wanna wiisi kinni olli ent se jalg mis nõrka pässi olli kohalt terwe.

Tunnistaja Rein Jelnik üttel wälja, et tema om se täkku sinna wiinu lõikamise tarbis ja lõikamise aiga om üts jalg weidi nõrgemba päsnu ja sis om se jalg katsgi lännu mis kinni olli, ent se mes nõrgemba pässi jäi kogoni terwes.

Karl Grünthal üttel weel, et jalg ei ole mitte wallale päsnu ent weidi om ennegi nõrgemba päsnu ja ei ole jalg ka mitte katski enge ennegi kõwaste ära käändnu ja ei ole ka mitte se jalg wigatses saanu, mis kinni olli, enge se, mis nõrgemba pässi.

Mõistedi

"Et se kahju mitte lõikamise perrast ei ole tulnu, enge hobese oma siplemise läbbi, sis se kahjo nõudmine hobbese perrast tühjas arwata, ent se hobbese peremees massab Karl Grünthalile

hobbese söötmise raha 20 Kop. päiw, 1. Oktobrist kunni seeni ajani se om 29 päiwa eest            5 Rbl. 80 Kop.

ja rohitsemise raha   2 Rbl. 

ja lõikamise raha        1 Rbl.

Summa 8 Rbl. 80 Kop.

  2 nädali aja seen wälja ja wiib hobbese täämba wai hommen ära."

Se kohtu otsus om §773 ja 774 perra kuulutedu ja oppus leht wälja antu.

Pääkohtumees

Kohtumees

Kohtumees

Kirj. asemel R. Normann

Protokoll Rein Pikaln 30. Oktobr. wälja antu.