Tänasel päewal sai järgmine kontraht 2hes eksemplaris selle kohtu poolt kinnitatud:

Akste abi metsawahi kontraht 1894 kuni 1895 aast.

§I

Peter Tofri on ennast Jüripäewast 1894 kuni Jüripäewani 1895 aastani Ahja mõisa metsawahiks kaubelnud ja on järelseiswad metsa tükkid oma hoole ja ülesvaatamise alla wõtnud nimelt No 77 kuuni 84 kellede üle tema mõisa omaniku kasu püüda ja hoold kanda lubab nagu:

а) et kõik metsasäädused täieste täidetud saawad;

б) et metsa mitte warastud ehk muidu rikkutud ei saa;

в) et kari ehk muud koduloomad metsas ei käi;

г) et ilma mõisa omaniku lubata tema hooleks antud metsa piirides mitte mõni tük maad põlluks tehtud, heinamaaks pruugitud ehk selle pääle hooned ehitud ei saa;

д) et ükski ilma metsawalitsuse (mõisa omaniku) lubata (tema) nimetud metsas jahti ei pida;

е) et tema ise nii kui ka ümberkaudu küla elanikud mitte niisugusid koeri ei pea, kes linda taga ajawad ehk nende pesad ära hääwitawad;

ж) et ükski metsas ehk metsa ligidal tuld ei tee, tubakad ei suitseta ehk ülepea tulega metsa ei rikku.

Kui üks neist nimetatud juhtumistest ette tuleb, peab metsawaht kohe säädusliku abi otsima, kurja töö wõi kahju kohe selgeks teha katsuma, ja kõige üle metsa saksale teadust andma. Leiab aga metsasaks ehk mõisa walitsus, et metsa warastud ehk mõni muu kuritöö metsa kahjuks tehtud, ilma et metsawaht seda metsasaksale üles annud, siis arwatakse metsawahti ise süüdlaseks ehk kõige wähem kurjatöö osawõtjaks kui kaasteadja.

§III

Nende ülemal nimetud tööde palgaks saab abi metsawaht Peter Tofri mõisa poolt Akste abi metsawahi koht wahemets ila rendita ühe aasta pääle pruukida ja kellel on:

Need maad peawad heaste haritud ja rammutud ja talurahwa seaduse järel neljas nurmes pruugitud saama ja nimelt:

1 - iga aasta peab olema: üks nurm kesa all, kuhu ühtegi suwewilja ega lina kewade maha ei tohi külwada, waid aga sügise peale sõnniku panemise rukki maha tehtud saama; üks nurm rükki all; üks pool keswa pool kartowli all, ja üks nurm pool lina ja pool kaera all; iga rohkem tehtud wakkamaa lina ehk kartowli eest maksab metsawaht mõisa omaniku heaks 35 rubla trahwi.

2) Põhkus, holgi, haganaid ja heinu nendesama ka sõnnikud ei tohi koha pidaja ei müüa ega mõnel muul wiisil korwale saata waid peab keik koha pääle jääma ja sõnnik, peale üht weikest osa aijamaa wäetamiseks, kõik pollu pääle weetud saama.

3) Heinamaad ja kraawid peawad puhtad ja rikkumatta hoitud saama.

4) Koht ei tohi teistele edasi renditud, ei terwelt ega tükki kaupa pruukimises, peale selle saab Peeter Tofri weel 10 rubla (kümme rubla:)

§IV

Kui metsawaht Peeter Tofri selle koha mõisale ära annab, peab tema sinna tätma:

a) laut täije sõnnikuga

б) üks nurm hääd rukki orase

в) kaks nurme walmis küntud maad tõuswilja tegemiseks ja

г) aijamaa walmis küntud, peab oma järeltulijale küindlapäewal pooled ruumid kätte andma

§V

Metsawaht Peeter Tofri saab iga aasta küttisrõuks kolm sülda puid uks arshina pikkad ja kuus sülda hagu ehk okse tema ise peab metsa alt korjama.

§VII

Ehituse tööde eest selle kontrahti põhjal metsawahil(le) ilmaski õigust kahjutasumist nõuda. Hooned mis selle kontrahti ülesütlemise ajal selle koha pääl on jääwad mõisa omanduseks ilma ühegi tasumiseta. Kui kohapruukija hoonetest midagi on ärarikkunud ehk hääwitanud, siis peab tema seda mõisale ära tasuma.

§VIII

Metsawaht ei tohi ilma mõisa politse lubata ühtegi wõerast inimest oma juures pidada, ei tohi warastada ega warastud asju wastu wõtta; teeb tema aga seda, siis on mõisa omanikul õigus teda tema süü mööda kas kohe, ehk tulewal Jüripäewal lahti teha ja kohast wälja tõsta lasta. Seesama õigus on mõisa omanikul kui metsawaht oma peale wõetud ametid mitte ausaste ei täida ja näha on, et temast selle täitjad ei sa.

§XI

Ülesütlemise termin on määratud Mihklipäewa peale enne selle kontrahti lõppu; kui aga nimetud päewal kummalkilt poolt ülesüteldud ei saa, siis jääb se kontraht weel jõuu sisse järeltulewaks aastaks.

Kontrahti andja: Päris herra A von Brach wolinik E. Adamson <allkiri>

kontrahti wõtja Peeter Tohver <allkiri> 

Kohtu kinnitus alguskirja päl.

Eesistuja: Jaan Kooskord <allkiri>

Kirjutaja: Puusepp <allkiri>