Protokoll
LeidandmedEAA.1098.1.1
Kaader98,99,100
Daatum28.07.1879
Protokolli number12
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Väike-Kareda, Järva-Peetri ja Anna kihelkond

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürri Kopti Vallavanem
Ado Kitsing Abikohtumees
P. Petersonn Kirjutaja
Willem Silman Abikohtumees

III. 

Nenda kuida jubba Prottokoll N: 10 on kirjotud Tõnno Hördeni pärrast 14.mal Juli, et agga se sai tühjaks moistetud, walla kohto ennesest, selle läbbi, et asjad mis järrel nimmetud sawad, punkt, 7., 8., 9., ei olnud weel mitte ette tulnud, et olleks woind neid essimesse Prottokolli kirja panna, nüüd agga on Prottokoll walmistud N: 12. all 28 Juli 1879. mis austud Keiserlikko St. Petri ja Anna kihhelkonna kohto ette antud sai. 

Austud Keiserlikko St. Petri ja Anna kihhelkonna kohtulle.

Tänasel päwal ollid koos, keik Karreda walla perremehhed, ja Wollimehhed, kaewasid wanna Tallitaja Tõnno Hördeni peale walla kohto ees. 

1. Et wanna Tallitaja Tõnno Hörden olla üttelnud, et ma ollen 10. R. trahwi Hakenrihtri kohtulle maksnud, et sillad santisti tehtud sanud, kedda Tõnno Hörden on peale pannud igga perremehhele 67. Kop. wälja maksta 1878. süggisse silla teggemisse eest. On agga wollimees Mihkel Netse sedda asja järrele kuland, et trahwi polle mitte Hakenrihtri kohto poolt pantud maksma, silla ette. Waid Tõnno Hörden on perremehhed ilma asjata pannud maksma, ja on sedda rahha ommale korjand.

2. 1876. a. Koli toa ahhi sanud lõhhutud, mis piddand 4 R. maksma se lõhkuminne, olla sanud walla laekast woetud se rahha, agga perremehhed tunnistawad, et wald on issi ahjo ärra lohkund, ja se rahha on Tallitaja ilma asjata walla laekast wõtnud 4 R.

3. Tunnistab Mihkel Netse et temma olla 1877-a kolitoa korstna pühkind, ja on sanud aasta pühkimisse eest 50 kop. ja on sedda töö rahha Trumbi kõrtsis wälja makstud sanud, tunnistab agga Tõnno Hörden, et temma olla 1 R. Mihkel Netsele maksnud kolitoa korstna pühkimisse eest, jälle tunnistab Mihkel Netse et Tõnno Hörden olla walla laeka 50 kop. rohkem üllesse pannud sedda rahha kuida nende kaup on olnud. mis ka seisab walla laekas ülleskirjutud 1. R. 

4. Tunnistab Mihkel Netse, et temma olla Kolimajale pole ukse Lengid teinud, ja nende kaup olla olnud 40 kop. agga Tõnno Hörden olla walla laekasse üllesse pannud 1 R. 50 kop. sedda töö rahha tunnistab Mihkel Netse kätte sanud 35 kop. Tallitaja Tõnno Hördeni õues, ja 5 kop olla weel sada jänud. siis on Tallitaja sedda rahha rohkem üllesse pannud 1 R. 10 kop. kui nende kaup olnud. 

5. Tunnistab Mihkel Netse et temma olla 1878. a. kolitoa korstna pühkind, ja nende kaup olnud aastas 50 kop. agga walla laekas on üllesse pantud 1 R. 50 kop. siis on Tõnno Hörden 1 R. rahha rohkem üllesse pannud, kui nende kaup. mis ka walla laekas seisab ülles kirjotud. 

6. Tunnistab Mihkel Netse et temma olla 1878. a kolimaja ahjo ja korstna teinud, ja selle ette temma piddand sama 28 R. agga walla laekas seisab ülleskirjotud 30 R. siis on sedda rahha 2 R. rohkem wälja wõtnud kui õigus olli. 

7. 1876. a. kolimaja ahhi tehtud Lõõr ja korsten, mis walla laekas seisab ülleskirjotud 26. R. agga wollimehed olla järrele kuland ahjo meistre käest, et temma olla sanud 20 R. mis ka Tõnno Hörden ütles issi ka et temma olla 20 R. ahjo meistrelle maksnud, ja 1. R. 60 kop sawwi tassijalle siis jääb sedda rahha järrele 4 R. 40 kop. 

8. Tunnistab Mihkel Netse, et temma olla 1876. a kolimaja pliita teinud ja nende kaup olla olnud plita teggemisse eest 6. R. agga walla laekas seisab ülles kirjotud 7 R. 40 siis sedda rahha Tõnno Hördeni kääs 1 R. 40 kop.

9. Predik Sklawe ja Jürri Netse pearahha 7. R. 50 kop. olli Tõnno Hördeni kääs, sest et need eesnimmetud mehhed, sai pearahhast mahha arwatud, krono tenistusse minnemisse pärrast, agga et nemmad mitte krono tenistusse ei läinud, siis maksid nemmad omma pearahha wälja, mis Tõnno Hörden olleks piddand kohhe walla laeka lasma ülles panna. Siiski Tõnno Hörden on sedda rahha 7 R. 50 kop. walla laeka sisse maksnud, kui assi kohto ette tulli. 

Üllepea ei olnud Tõnno Hördenil nende eesnimmetud asjatest suggugi wasta ajada, muud kui ütles Tõnno Hörden, minna ei mäleta ni kaua aega taggasi.

Need eesnimmetud asjad saiwad nenda kokko arwatud, ni kuida allamal näitab Summa, mis T. Hördeni kääs peab rahha ollema.

1. Sillatrahw 10 R.

2. ahjo lõhkumine 4.-

3. korstnapühkimine -.50

4. Ukse Leng 1.10

5. korstnapühkimine 1.-

6. ahjo teggeminne 2.-

7. Lõri teggeminne 4.40

8. plita teggeminne 1.40

9. pearahhad 7.50

Summa 31. R. 90. kop.

Pearahhad mahha arwatud 7.50

Siis on praego Tõnno Hördeni kää sedda raha summa 24 R. 40 kop.

Peawannem Jürri Kopti

Kõrwamees Ado Kitsing

dito Willem Silman 

Kirjotaja P. Petersonn