Kaebas Tohise mõisa Herra Baron won Wrangell et tema metsast weikese reega (kelk) kaheksa wähelast kaske ja leppa ära wiidud, mis sealsammast ka rajutud. Jäljed läinud Lohu poole, Priidik Hinnu sauna poole.

Priidik Hinnu Lohult saab kohtu ette nõutud, ja tunnistab et tema ei olla mitte puid warastanud, sest et tema saada puid oma mõisast küll oma tarwituseks. Tema kelk ei ole kodu olnugi kui neid puid tema juurers otsimas käidud, waid olnud Lohu wanas kõrtsus Mart Nesselmanni käes 1 Jaanuaril wiinud tema kelgu ja toonud 5mal Jaanuaril tagassi. Muud tema ei teada.

Tohise mõisa metsawaht Juhan Prennal tunnistab, et see kelk olnud Näeri laupäev 

homiku kodu kui Tema senna Hinnu juure otsima läinud. Nemad ühes Tohise mõisa kirjutajaga käinud jälgi   mõetmas mis täiest ühe sugused olnud. Puid põle nemad leidnud muud kui mõned kuinud leppad.

Kirjutaja Otto Beil tunnistab et tema Herra käsu peale läinud neid kända mõetma ja metsawaht toonud kelgu ja nemad mõetnud jälga mis sellesama kelgu jäljed olnud; millega metsas käidud.

Mart Nesselmann Lohult saab kohtu ette kutsutud ja tunnistab et Hinnu kelk tema käes laenuks olnud. Tohise metsawaht wiinud kelgu salaja tema juurest ära ilma et teda, ehk mõnda Lohu walla ametniku oleks kutsunud senna waatama. Tema ei olla mitte puid warastamas käinud, tema kui mõisa teomees saada neid ilma warguseta; aga metsawaht olla kelgu tema juurest ärawarastanud ja sellega mööda Tohise metsa sõitnud.

Kohtumõistus

Kohus mõistis et Juhan Prennal mitte õigel wiisil neid puid põle otsinud, waid seaduse wastasel teel üksi wõera walla maa peal otsimas käinud. Maksab tema Baroni Herrale warastatud puude eest 1 rbl 50 kop üks rubla wiiskümmend kopikad. Ja Mart Nesselmannile kohtus käima päewa eest mis tema nõuab 40 kop nelikümmend kopikad.