W.K. Sel 15.mal Febr. 1875. No 5. Prottokoll. 

Austud Keiserlikko Hakenrihtri Kohtulle

Weike Karreda Koggokonna kohto ette tulli Uddewa walla perremees Mart Prauser ja kaewas et temmal on Keusi küllas Linno warrastud 2. Stw. et praego kül 3. aastad taggasi kui se wargus on olnud, agga et mitte ennemalt selget tunnistust ei olle wälja tulnud, ei woinud mitte kohto ette tulla.

Perremees Mart Prauer on omma Linno kauplema tulnud Peetre kirriko jure Ränga podi, et agga mitte kaupmees koddo ei olle olnud ja kaupa polle sanud, ja wimaks õhto peale jõutnud, on siis Keusi walla perremehhe Jaan Karepiga kokko sanud ja on räkind et ma tahhaks ösiks Keusi Moisa Lamma Schefre jure ösiks minna, agga Jaan Karep on ütelnud, et tulle ösiks meile, - meil on sul hea kül ösi olla. - ja on podi jurest mõllemad peale istund, ja Keusi küllasse sõitnud Jaan Karepi jure ja seal ööd jänud. Kui wõeras innime te Käia on maggama jänud on perremees Jaan Karep omma poisi tassakesti üllesse aiand ja Reia ale läinud ja seal tulle üllesse wõtnud, ja 2 Leisikat Linno Re pealt ärra wõtnud ja Reia alt wälja winud ja nattoke aia pärrast jälle taggasi tulnud

Ka Reia al jälle tulle ärra puhhund ja jälle tuppa tulnud ja maggama heidnud - hommiko on Mart Prauer üllesse tõusnud ja leidnud et koorm olla ärra lõhhutud, on räkind perremehhe Jaan Karepile issi keskis, et mul on Linno ärra woetud 2 Leisikat Jaan Karep on üttelnud, et mis lorra se on, minnul peab puhhas maia ollema. - ja ei olle sest keddagi wälja tulnud

Tunnistaja Leno Maaslep on keik sedda asja pealt näinud kui naad Reia al on Linnad ärra wõtnud Re pealt Leno Maaslep on läbbi ukse prao watand mis laiali on kuiwand. - Kuida naad Reia al on tuld wõtnud ja kustutand ja jälle tuppa maggama heidnud. 

ja pois Hans Maaslep on näinud Kui Jaan Karep on neid Linno pottis ärra müinud ja sellega tullid kohto ette, ja tunnistawad töt räkida. Jaan Karep agga ütleb minnul peab puhhas maia ollema, mina ei tea keddagi.

Ja sellega sai Kohto pääw lõppetud sest 2 Leisikat Linno on maksnud 6. R. sedda ei woi mitte Koggokonna kohhus õiendata, peale selle lähhewad Keiserlikko Hakenrihtri kohto ette.

Peawannem Jürri Kopti

Kõrwamees Mart Themas

dito Mihkel Silman

Kirjotaja P. Petersonn