Protokoll
LeidandmedEAA.3257.1.5
Kaader27,28
Daatum31.03.1889
Protokolli number95
Protokolli teema3. Laenusuhted; 4. Perekonna- ja pärimisasjad
Märkused

Vt kaader 17 protokoll 69 ja kaader 63/64 protokoll 174

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peeter Peedusoon Kohtumees
Kusta Saarwa Kohtumees
Juhan Wastalu Kohtumees
Gotlieb Piir Peakohtumees

Protokolli põhjusel 3 Märtsist s.a. No 69 sai Jaan Mutso pärijate wöölmündrid Jaan Mutso ja Peeter Nuut ning Els Mutso Kurator Juhan Jänes ette kutsutud Fridrich Taraski kaibuse peale wastust andma, milled järgmisel wiisil wastasid.

Et Liis Mutso ise lepingut wastu ei wõtnud ja kohut käima hakkas, oli wõimata temale hooneid elamiseks walmis ehitada, kust ajast saadik tema aga iga aasta 1500 rubla protsendid 5% pärijate käest kogukonna kohtu luba ja teadu all wastu on wõtnud, millest sellgub et Liis Mutso lepitud 1500 rublaga rahul olnud ja seda soowinud, mis talle ka wälja maksetud saab kui Nimelt Fr. Taraski kebtuse punktide kohta wastutada

punkt 1 kuni 8 ja pkt 12 on tühjas, sest et Liis Mutso neid leppingi esimise poole järel mitte wasta ei ole wõtnud, mis peale tema teise poole nõudmine 1500 rbl kindlaks on jäänud.

pkt 9 kuni 11 järel oleks Liis Mutsol ülepea 2 lehma 2 lammast ja 1 siga saada; aga sellest on tema oksjoni protokolli järel 9 Aprillist 1886 kätte saanud 1 lehm wäärt 30 rbl. 10 Kop. ja 1 hobune 32 rbl. 40 Kop. ülepea 62 rbl. 50 Kop. Et lehmade hind oksjoni peal läbissiku 19 rbl. 60 Kop. lamaste hind 2 rbl ja 2 sigade hind 9 rbl. 25 Kop. oli, siis oleks Liis Mutsol 2 lehma eest 39 rbl. 20 Kop. kahe lamma eest 4 rbl. ja 1 tsea eest 9 rbl. 25 Kop. ülepea 52 45 Kop. saada, aga on selle wasto kätte saanud 62 rbl. 50 Kop. nõnda et Liis Mutsol weel maksa on 10 rbl. 5 Kop.

pkt 13 kohta ei tea kurator ega wöörmündrid midagi ütelda, muud kui J. Mutso on surnud, sest ei ole andmist;

pkt 14 kohta ütelda, et Liis Mutso Jüripääwast 1885 kuni Jüripääwani 1886 oma lastega ülespidamise ja korteri saanud, aga pealt selle aea on kogukonna kohus tema ja laste ülespidamiseks 3500 rbl. intressid wälja maksnud, kellest nemad ülespantud pidid saama ning nimelt iga aasta 175 rbl.

pkt 15 kohta on nimetada, et temal 1500 rbl. saada on;

pkt 16 s.o. kohtukäimise kulud on muidugi selle tasuda, kes tühja kaebtuse tõstab;

pkt 17 see nõudmine on leppingu läbi 25 Nowembrist 1883 isienesest tühi, sest Jaan Mutso oli kõige pärija, kui tema teistele päriatele lepitud raha wäljamaksab.

Peale selle on neil nõuda Liis Mutso ühe aesta ülespidamine Sulbi maja kulu peal 23 Aprillist 1885 kuni 23 Aprillini 1886 10 rbl. kuus - 120 rbl. ja 3 aasta korteri raha iga aasta eest 25 rbl. - 75 rbl. Summa 195 rbl., mis Liis Mutso 1500 rbl. osajaost maha arwata palutakse.

Selle peale wastutas Fridrich Tarask et Liis Mutso ise ühtegi raha pole saanud, waid on küll laste ülespidamiseks üle 300 rubla saanud ning palus wastust anda.

Otsus: Fridrich Tarask saab aega mõtlemiseks kuni 14 Aprillini s.a.