Ükstuhat üheksasada kaheteistkümnendamal aastal kahekümne wiiendamal oktobri kuu päewal ilmus Loona walla kohtu ette Loona walla talumees Mihkel Kristjani poeg Mikkus ja palus järgmist oma wiimist tahtmist testamendina kohtu akti raamatusse sisse kirjutada:

"Mina Mihkel Kristjani poeg Mikkus, kumina hää terwise ja selge meele mõistuse juures olen luban pääle oma surma oma maja, mis Loona waldas, Kiriku külas, Posti waleasiku platsi pääl seisab oma pojale Juhan Mihkli poeg Mikkusele igaweseks omanduseks ühes selle platsi pääl ja majas olewa liikuwa warandusega. Pääle selle saab poeg Juhan kakssada kuuskümmend rubla puhast raha. Oma tütre Miinale luban ükssada rubla puhast raha, pääle selle kolmekümne rubla, mis tema on kätte saanud. Tüttardel Mariiel ja Tiinal ei ole enam midagi minu warandusest saada, ega nõuda, sest et nemad on oma osad kätte saanud ja nimelt: Marii ükssada rubla raha ja lehma ja Tiina kakssada rubla raha ja lehma.

Mihkel Mikkus, aga et tema ise kirjutada ei oska, siis kirjutas tema palwe pääle alla oma nime A Õunpuu 

1912 aastal 25 Oktobri kuu päewal Loona walla kohus tunnistab, et suusonalik testament, mis 1912a kohtu akti raamatusse I jaosse N11 all on sisse kirjutatud, on tehtud Loona walla talumehe Mihkel Kristjani poeg Mikkuse poolt, kes selle tegemise juurdes hää terwise ja terwe mõistuse juurdes oli ja kes testamenti pääle selle ette lugemist oma kirja tundmatuse pärast Aleksander Õunpuu allkirjaga õigeks on tunnistanud.