Mõisa tüdrek Ann tulli Koggokonna Kohtu ette ning kaebas selle Torri mehhe Aeso Pedi peäle, mis paergo Sindi Wabrikus töös on (mis jubba nüüd Kadrinas päew kahhe aasta eest on sündinud) seddaa wisi: kui minna Sikkasella Körtsi Jagu tüdrukuks ollin, ning siis olli se Peed seäl ka õmblemas, minnu asjad said seält warrastatud, ning temma teädis kus minnu kirstu wõtti ikka seisis, üks kord ollime möllemad seäl lauda jures, ning temma küssis: kas sinnu kirstu wõtmed ikka siin seiswad, minna ütlesin ja : keddast minna pean siis karma meie ei pudu üks ühhe egga teine teise asja. Linna lada õhtu küssis temma minnu käest jõhwiga marju, sest temma teädis, et minnul neid olli, minna ei anna, temma ütles: minna lähhen ning wõttan issi: Sinna lähhed ning wõttad kui monni assi seält kaub kas sinna wastad, ütlesin minna.

Temma läks ning töi seält neid marju, minna küssisin kust sinna neid said, minna wõtsin seält wanna mustast kirstust wastas Peet.

Teine kord Läksin minna omma kirstu jure sedda uut kube katsuma, mis temma õmbles, ning minnu perremees laskis tehha temma tulli ka sinna ning wõttis sedda pissukest kasti minnu kirstust wälja, kus need rättikud sees ollid, ning küsis kelles need on? need on minnu, ütlesin minna, kas se põll ka sinnu on, se on perrenaese ütlesin minna.

Mardi laupäe õhtu tulli temma jälle sinna ning laks medde Kaarliga Mardiks, ning Lättinõmmel ollid nemmad koos sedda päewa piddamas, ning pärrast sedda jäi temma sinna õmblema ühhe nädala peäle. Sai temma töö seält walmis, kui temma seält ärra läks nenda sell sammal ösel sai ka minnu kirst ärra lõhhutud, ning minnu asjad seält warrastud, ning se põll mis minna ütlesin perrenaese ollewad sedda on temma mahha jätnud.

Sai Peed Kohtu ette kutsutud, ning küsitud? kas sinna woid selle peale julgeste kosta et sinna sest wargussest puhhas olled, mis se tudruk Ann siin on kaebanud, ning nende sannadega mis teie kahhekeste ollede räkinud.

Temma kostis selle peäle, tahhan minna wanduda et minna ollen küssinud, kas need wõtmed seäl ikka seisawad kus need praegust on. Ning Jõhwiga marju põlle minna koggonist küssinud. neid rättikuid põlle minna koggonist näinud egga Annu põlle mulle koggonist ka näitnud, ning selleaja peäle woi minna ka koggonist ennam mäletada, sedda minna tean weel küll kui Ann omma kube selga katsus siis ollin minna seäl.Kohhus andis temmale kaks näddalad aega, ning käskis mele tulletada, kus temma sell ajal olnud.

Kahhe näddala pärrast tulli Peet jälle kohtu, mis temmal sai kinnitud et peab tullema.

kohhus küssis mis tunnistust sinna nüüd tood temma kostis sedda tunnistust woin minna küll anda, kus minna selleösel ollin kui temmal on warrastud, sel aiajal ollin minna Mäe Oiä Hantsu jures soo kõrtsi tagga, need woiwad sedda selgeste tunnistada. minnu kässu järrele nemmad koggonist sia ei tulle.

kostis koggokonna Kohhus selle peäle meie anname sedda asja Kihhelkonna Kohtuse sest woib sedda asja parrem selletada, ning Kohhus ütles: Peedile sinna woid nüüd koddu minna.