Jaan Suurmets ja Märt Toode Moisekatsist kaebasiwad, et Sulbi weski tammi pärast nende heinamaa ära määndut saab, mis läbi neil kummagil aastas 4 koormad heina wähem tuleb ja seda on 4 aastad tehtud nõnda et kumbgi 16 koormad heinu kahju saanud ja nõuawad 10 rbl. koormast - teeb iga ühele 160 rbl. seda heinamaad on kummagil 1 1/2 wakamaad, mis wee all seisab. 4 Koormaf heinu on nemad iga aasta päris heina saanud, aga hädal ? heina 4 koormad ei wõi nemad enam kätte saada, sest et tamm üks kuu pealt Jaanipääwa ülespantud saab ning mitte kaks kuud nagu enne seda.

Jaan Mutso päriate s.o. naise Kuratori Johan Jänes ning laste wöörmündrit Peeter Tork ning Jaan Hansing wastutasiwad kaebtuse, et Sulbi weski tamm alati õigel aeal maha lastud ning ka ülespantud, see on kaks kuud maas seisnud, mis kaibajad ka ei salga, niisama ei ole ka wee seis kõrgem olnud, kui õigus; pealegi on see weski tammi kohtu asi juba Keiserliku Hoowi kohtus seletamise all, nõnda et see kaebtus enne seletatud saada ei wõi, kui ülemad kohtud otsuse teinud on, kas Sulbi tamm kõrgemaks tõstetud, kui seadus seda lubab, wõi mitte. Nemad nõudsiwad tühja kaebtuse pärast ka kaibajate käest pääwa palka ning nimmelt:

Nüüdne Sulbi mölder ning weski rentnik Karl Parrwei ütles wälja et tema õigel aeal tammi maha lasknud ja ülespannud ning ka õigel kõrgusel pidanud ning nõudis tühja kaebtuse tõstmise pärast kaibajate käest 5 rbl. pääwa palka.

Mõiste: Jaan Suurmetsa ja Märt Toode kaebtus on tühjaks arwatud, sest et asi weel Sulbi tammi kõrgemaks tõstmise pärast Hoowi kohtu seletamise all on ja enne selles asjaj otsustada ei wõi, kui ülem kohus nimetatud tammi asjas mõiste teinud. Jaan Suurmets ja Märt Toode maksawad ühte kokku 5 rbl. pääwa palka wälja, ning nimelt Johan Jänesele 2 rbl. Peeter Torgale, Jaan Hansingile ja Karl Parweile iga ühele 1 rbl.

Mõiste sai Kohtukäijatele T.S.R järel a. 1860 §772-774 kuulutud ja et nemad rahul ei olnud sai neile õppusleht wälja antud.