§ 1.

Adawere mõisa härra annab Piibu 1/4 kohta Tõnis Marksonilerendi peale. Seda kohta wõttab rentnik wastu ja anab tagasi nende piiridega mis selle kohal 1 Novembril 1892 a. oli.

§ 2.

Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sel terminil lahti üteltud ei saa, siis see kontraht jokseb ühe aasta peale edasi.

§ 3.

Rentnik maksab ...rubla astas renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette ära.

§ 4.

Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:

§ 5.

Rentniku kohused: a) koha hooned olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad nad tema kulu peal parantud, b) Rukki wäli olgu heasti haritud ja külwatud; c) haiad olgu hea korra peal; d) Rentnik ei tohi oma heinamad teistel terwelt, ega jäo kaupa koha peale anda ei tegemata jätta; e) kõik sõnnik ja mis  ülejänud loomade toit peab sinna koha peale jääma ilma tasumata; f) tööde poolest eesseiswa töö asta peale kõik põllud, kus kewade tuleb suiwilja külwata piawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama. h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk  metsapuid mis enne tema koha peal olnud, ehk mis ise istutanud, ei ära wija, ei maha raijuda, waid jäewad selle koha iluks ilma tasumata; i ) karjas ei tohi rentnik niisugusid koeri, mis jänesid ehk linda ajawad, pidada, kui  leitakse, siis saawad maha lastud; k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabadika oma jurde elama wõtta; l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa lubata ei ära müja, ei wälja lainata ega mul teisel wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal se õigus aasta lõpul se koht tema käest ära wõtta; m) Selle Liiwima talurahwa seaduse, 1860 a. sest 13 Novembrist § 207 järele ja nende walla kohtude iga aastase ära jautamiste ja seadmiste järel, peab rentnik kõik awalikud maksud, teod ja kandmised kui krono, kihelkonna, walla ja jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud, ehk edaspidi tulewad teha ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jauks tulewad teha, täesti ära täitma ilma tasumata; n) ilma mõisa teadmata ning tahtmata  ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jaukaupa mõne muu tõise inimese kätte anda, wata  § 210 Liiwi talurahwa seaduses § 210 sest 13 Novembrist 1860 a. 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool osa elumaja ning  muu honetest oma sisse tuleja järgmise kätte anda.

 § 6.

Uue elumaja ehituse jauks annab mõisa walitsus materijali ja kannab selle ehituse kulu, aga peremehed peawad materjali jurde wedama, nii ka  õled kattuse jauks andma. Aidat ja honed peab peremees oma kuluga ehitama ka õled kattuse jauks andma, mu materjal annab mõisa, ka honete ja kattuste parandamine jääb peremehe holeks; koha ära andmise jures ei ole peremehel mingisugust kahju tasumist nõuda.

§ 7.

Põletamise ja tarwituse puud annab mõisa rentnikule oma lua järel.

§ 8.

Rentnik peab omad wäljad nelljas jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 suiwiljas, kaheksas jago peab ristikheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jago hea semnega külitud ristik heina wälja ja neljas jagu hea rukki semnega külitud wälja.

§ 9.

Mõisal on se õigus igal ajal aasta jooksul seda kohta ülewatada lasta.

§ 10

Rentnik peab kautsioniks kõige nende enda peale wõetud sundmuste ja kahjude tasumiste perast kõik oma wiimane warandus ja nimelt inwentar, kelle sees olgu kõige wähem 1  hobust ja  2 karri elajad, mis heas korras peawad olema ülespeetud. Neid loomi ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jürri päewa koha pealt ära wiija. Kui heinad, õled ja põhud enne Jürripäewa, peab rentnik neid ostma, et loomad Jürri päewaks  ülespidada. Kui rentnik ühe looma enne Jürri päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küindla päewa 3 rubla kahjutasumist.

§ 11.

Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautioni, siis on rendiandja härral seaduslik õigus  kohe kohtu teel tema rentitud koht selle sama aasta lõpetusel Jüripäewa ajal tema käest ära wõtta.

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peale. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud  Liiwima talurahwa seaduse § 208 järel sest 13. Novembrist 1860, waid se jääb oma täie au sisse seisma.

Rendiandja herra wolinik  J. Larm /allkiri/

Rentnik: T. Markson /allkiri/

Et eesseisaw Rendi kontraht osalistele rendiandja härra woliniku Jürri Larmile ja  Tõnis Marksonile kohtu istumisel täieste ette on loetud,  nemad kõikide lepingus seiswate tingimistega rahul on olnud, omad nimed alla kirjutanud,  se kontraht Walla kohtu seaduse  § 278 juhatusel akti ramatusse No 39 all sisse kirjutud ja et kontrahi tegijad inimesed kohtule tuntud on, seda tunnistakse  Adawere kogukonna kohtu poolt kontrahi kinnituse jures.

Eesistnik H. Kors /allkiri/

Kirjutaja