Peeter Joonas kaebas, et Joosep Tikk tema sõsara Liis Joonasega lihalikult elanud ja on selle peale tema sõsare 29. Juunil 1887 üks poeglaps sündinud, mis peale lapse ema ära surnud, ja nõudis et isa lapse kaswatamiseks 300 rbl. maksab.

Joosep Tikk salgab Liis Joonasega lihalikult elanud olewad.

Märt Saar Wastsest Piigandist tunnistas, et tema Liis Joonase poja Karl Rudolfi ristinud ja olewad lapse ema temale ülesannud, et temal Joosep Tikkuga see laps olnud - aga tema ei tundwad mitte nimetatud meest; tema nõudis 1 1/2 rbl. reisi kulud.

Ann Waku Wastsest-Piigandist tunnistas nõndasama Kui Märt Saar - ja nõudis 2 rbl. jala waiva.

Johan Huul oma naise Mariga tunnistasid, et Joosep Tikk olewad 29. Septembri ümber 1886 Märt Saare teeninud umbes 4 nädalit ja olewad Liis Joonas nende wasta tunnistanud, kui tema raskejalgne olnud, et Joosep Tikk tema lapse isa olewat ja peale selle ütelnud, et Joosep Tikk tema käest 8 rbl. raha ja üks shall wõtnud. Nemad nõudsiwad süüaluse käest waewa palka 2 rbl. 10 Kop.

Mõiste: Et lapse ema ära on surnud ja tema Joosep Tikku oma lapse isaks on tunnistanud, siis peab Joosep Tikk lapse ülespidamiseks iga aasta 20 rbl. maksma, kuni laps 10 aastad wanaks saab. Wõetud raha 8 rbl peab Tikk 8 pääwa sees lapse hääks wäljamaksma.

Mõiste sai Kohtukäijatele T.S.R. järele a. 1860 §772-774 kuulutatud ja õpus antud kõrgema Kohtu käimiseks ja ei olnud Joosep Tikk mõistega rahul.