Protukoll ₦ 5

Koos olid 9 Juni 1886.

peawanem R. Priidemann

I - J. Madisson

II - R. Tomberg

[järg]

Juhan Pirwoi, Kädwalt kaebas tema käinud Paides omale mis kroonu poolt abi raha antakse, toomas. Ma tulin kuni Reepalu kõrtsi ja jäin senna ööseks. Piumetsa mees Juhan Ilmusaar tuli homiku senna, läks Paide ja ütles mulle: oota nii kaua kui ma tagasi tulen siis wiin sinu edasi. Õhtu antsin kõrtsimehe kätte oma raha, siis kui meie tulema hakasime, siis luges kõrtsimees raha minu kätte, mis ka Ilmusaar nägi, 12 Rubl. (4) kolme rublalist. Teel tulles käis tema jala, mina sõitsin tema hobusega kunni Aapalu sauna juure, seal wõtsin kaelakotist, kus mull passid ja see raha sees seisis, wiina pudeli ja andsin Rein Lohwardile ja tema naesele.  Ilmusaar sai ka; seal nägin selgeste et minu asjad keik alles olid. Aapalust ära tulles istus tema ka wankre peale minu selja taha, ja et meie mõlemad kaunis purjus olime, hakas minu kaelast kinni ja raputas mind. Mina ütlesin: Mis sa mind rapudad ega sa minu kaela kotti kallale taha minna. Kui meie Wäetsa mõisa ligidale saime läks tema wankre pealt maha ja hakas ees minema. Mina läksin hobusega Wäetsa kõrtsi ette, teda ei olnud, ja seal wärawas leidsin et minu wiina pudel  ja passid 12 rubl. rahaga olid kadunud. Meie otsisime kohe wankre wahele, wiina pudeli leidsime tühjalt sealt aga passid jäid kadunuks. Juh. Ilmusar tuli pärast kõrtsi mina kaebasin temale et mull asjad kadunud on, ja küsisin, kas ehk on sinu käes? Tema ütles et tema ei olla wõtnud aga ütles: lähme otsime wankresse! Läksime, ja tema leidis kohe teise passi wankrest heinte seest kus ka kaks rubla raha sees oli mida Ilmusar ei teadnudki, aga teine pass 12 rublaga jäi kadunuks.

Juhan Ilmusaar tunistas et tema Reepalus pole raha lugemist näinud, tema olnud wäga purjus ei määledada kuidas naad ReepalustAapalusse tulnud, aga Aapalusolla Pirwoi mulle ka wiina annud, mida ma pärast kuulsin, ja sealt tullemist ei määleta ma jälle kunni Wäetsa kõrtsist mööda tänawat mööda Piometsa poole, siis küsisin Peetrehansu Jaani sulase käest, kas siit on niisugune hobune ja mees mööda läinud. Pois ütles, ei kedagi mööda läinud. Siis tulin Wäetsa kõrtsi tagasi ja leidsin oma hobuse kõrtsi eest. Nemad hakasid minu peale ajama seda raha kadumist ja kui meie otsima läksime, siis leidsin ma küll pudeli ja passi wankre wahelt, aga mina neid senna pole pannud ega ole tema kaela kotist kedagi wõtnud, minu hing on sest puhas.

Kohus mõistis: See asi jääb pooleli et tunistused, kes neid sell korral nägid, puuduwad ja saab see kohus homme ette wõetud.

Peawanem R. Priidemann XXX

I  J. Madisson XXX

II R. Tomberg XXX