Tulli weel üks kord Juhhan Ehrlich ette ja andis ülles et temma omma poea podist wälja lähhab ja kauplemistega ennam teggemist ei tahha tehha - sest Andres ei tahha temmale küttmisse puid-gi anda, kellega toa wõiks sojas tehha selle külma aeaga.

Andres Ehrlich üttles kül et puid ei tahha issale weddeda ; temma annud puu tähhe, mis moisast sanud ühho tallopoea kätte sellega et tallopoeg puud Krasnogori wiib , kui se tallopoeg puid ei too wõib issa tedda kimbutada laska.

Et issa poeaga se peale, kui kaua essimenne peab podis müimisse ammetid piddama, kaupa ei olle teinud, siis peab kohhus 

moistma: Juhhan Ehrlich wõib milla isse tahhab poe kraam Andrese kätte ärra anda ja poest wälja minnema ennesest üiritud korterisse._