Tuli ette Johan Pikk ja kaebas: Peter Kurre tulnud tema poole kui teda kodus ei ole olnud ja nöudnud üht wankri rattast, mis tema käes teha olnud, kätte saada, ja hirmutanud ning ehmatanud tema naist, ning nöuab selle eest 25 rubl. kaebatawa käest.

Peter Kurre kaebtuse üle küsitud, ei salga Johan Pikk pool käinud olewat, kedas aga kodus ei ole olnud, aga kaibaja naist ei ole tema mitte ehmatanud ei ka sääl midagi lärmi teinud.

Eduard Maddisson 18 aastad wana tunnistas: Peter Kurre tulnud nende poole ja sundinud teda rattale wastsed pöida sisse panda, aga tema üttelnud et Johan Pikk mitte kodus ei ole; Johan Pikka naine küsinud Kurrelt kas ratta puu ühes on, mispääle see puu sisse toonud, aga kui Pikka naine puud sinna käsknud jätta, et siis pöiad sisse pantud saawad kui meed kodu tuleb, siis ähwardanud Kurre naist lüija, kui see mitte kohe ära teha ei lase.

Möistus: Kogokonna kohus arwab seda kaebtust tühjaks ja noomib Johan Pikka rahule jääda.

Pääkohtumees: Peter Kripson XXX

Kohtumees: Peter Hendrikson XXX

Kohtumees: J Hansing

Kohtumees: Johan Kiljak

Möistus sai kohtukäijatele T.S.R. pärra a. 1860 §772-774 kuulutud ja öppus antud, mis tähele tuleb panna, kui keegi körgemat kohut tahab käija ja ei olnud Johan Pikk mitte sellega rahul.