Tallitaja Jacob Saar kaebab et, temma on Jaan Pihlakaga leinut Raja körtsi kässo anmisse pärrast, ja seal on Karel Milter ja Hans Nael ehks ollnut ja on akkanut peale ajama et pittanut wiina ostma agga Jacob Saar on wastanut kui temmal tarwis on siis ostab ilma teise suntimata, ja akkanut körtsmikkoga rähgima, ja körtsmik on ärra leind, sies on Karel Milter tullo ärra kustonut ja on akkanut Hans Naelaga temma karwo kinni ta on ennast nende käst lahti tömmanud ja körtsi pärremest ühtnut, se on tullege tullnut Karel Milter on jälle tahnut tulle ärra kustodata agga körtsi pärremees on lubbanut pietsa wötta kui rahha ei olle sies leinut Hans ja Karel teise tuppa sealt on Hans kiwiga wiskanut Jacob Sart wasto rinto, kui Jakob Saar setta neint, et rahha ei olle on temma ärra tahtnut minna ja kutsonut, Hans Lanning, Tönno Tiig ja Andri Wunk seltsik ja kui ta on wälja leint on Hans ja Karel järrele joksnut tedda mahha wiskanut ja temma körri kinni piggistand ja tahtnut Rahha taskust, ärra wötta, selle peale on Hans Lanning ja Töno Tiig tulnut tedda lahti pähstnud et woint arra Johsta. Karel Minter ja Hans Nael tunnistawat, et nemat ei taha sest ühtigi nemmat ei olla Jacob Saarese putonut. Hans Lanning, Tönno Tiig ja Adrei Wunk tunnistawad et se nenda olnut kuita Jakob Saar kaebab.

Kohus ei woinut selle kaebtuse ülle öigust moista se kaebtus läheb üllemasse kohtose.