21. Karel Isob astus kohto ette ja kaebas et Anna Hinrtentreu ülle, kelle tüttar temma kaks sigga omma heinama pealt wälja ajanud monakate karjasma peale ja sead wõerast teed minema saatnud, kus naad joogi nälja pärrast linna leu auko läinud ja sinna sisse ärra uppunud.

Anna Hirtentreu ette kutsutud, andis küssimisse peale üllesse et need põrsad tema heinama peal olnud, kust ta oma tüttart wimasel pühhal kella 5 õhto wälja lasknud ajada monakate karjamale, egga ta neid linna leo auko põlle ajanud.

Selle peale wastas Karel Isob, et kui need põrsad õiget teed kodo tullema sadetud olleks, siis ei olleks se kahjo ka mitte tulnud, agga et naad  teist teed said sadetud, kust nad ka mitte kodo ei olleks sanudki, sellepärrast pärrib ta sedda kahjo tassumist tema käest.

Kohhus pakkus neile leppitust ja naad leppisid seddawisi, et se kahjo poleks saab, nõnda et Anna Hirtentreu Karel Isobile ühhe põrsa mis 4 rubla wärt on, annab.

Sellega ollid naad mõllemad rahhul.

Mõistetud: Sedda leppimist kinnitada.