No2 Ette tulli kaepaja Juhhan Nurk, Temma wastanne Jaan Nurk se on temma issa Ühhe pettusse ja palga pärrasast. Juhhan Nurk, on kaebanud, et temma on omma Issaga Kewade kaublenud, et emmad on piddanud maad polest wõtma, ja ei Juhhan, Nurk, ei olle mitte annud, ja temma on selle Kohha peäl 4.Kuud tööd teinnud, ja nüüd ei olle Mitte Jaan, Nurk annud sedda polle ma wilja, egga, ka, mitte ennam süia, Juhhan Nurggalle, ja Jaan, Nurk, ütles temmalle Et minna ollen sullle kül süia antnnud ja annan Ka weel, eddasi Et pekssame keik wilja ärra, ühhes kous, ärra ja makssame Maggasi wõlla ärra, ja mis ülle jääb, siis wõttame selle ka weel polleks, Et meie parreminni, ei Korda ei sa ; ja Juhhan, Nurk ei olnud mittte sellega Rahhu, Et temma tahhab, palga Kätte sada, et meie ello ei lähhe kuddagi, Kohhus moistis 12.kaksteist kümmend Rubbla kümme rublla palakka ja 2. rublla Huste Eeest, misga ta Kewade wõera , hustegga, on selle perre maid, Harrinud ja Jaan, Nurk peab selle, 12. Rublla Juhhan, Nurgalle, ärra maksma 9.mal Tetsembril on kohhus moistnud

Kohto Pea wannem Jürri, Meinnartpoom

Kõrwa Mehhed 

   Mihkel, Udelep

   Karel, Udeperk

Tallettaja, Jaan, Udeberk, 

Kirjotaja Hindrik, Kastra